Venemaa agressioon tõukas Euroopa kaitsekulutused külma sõja tasemele

Ukraina sõdur tulistab Donetski oblastis Bahmuti lähedal haubitsast. Kiievi kulutused kaitsele kerkisid aastaga rekordilise 640 protsendi jagu, ilma et arvesse oleks võetud teistelt riikidelt saadud sõjalist abi. FOTO: Oleg Petrasjuk/epa/scanpix Foto: Oleg Petrasjuk/EPA/Scanpix

Kui Venemaa kallaletungi tõrjuva Ukraina sõjalised kulutused kasvasid eelmise aastaga ennenägematu 640 protsendi võrra, siis suure hüppe tegid ka Kesk- ja Lääne-Euroopa kaitsekulutused, mis on nüüd võrreldavad külma sõja lõpuaastatega.

Stockholmi Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) värske raporti «Suundumused maailma sõjalistes kulutustes, 2022» kohaselt lõid üleilmsed sõjalised kulutused 2240 miljardi USA dollariga rekordi, võrreldes aasta varasemaga eraldasid riigid sõjaväele 3,7 protsenti rohkem raha. Seejuures kolme suurima armeele panustaja – USA, Hiina ja Venemaa – arvele läks mullu 56 protsenti maailma sõjalistest kulutustest.