ANALÜÜS ⟩ Kas Armeenia valmidus loobuda Mägi-Karabahhist märgib ühe suure konflikti lõppu?

Armeenia sõjaväe vaatluspost Mägi-Karabahhi viiva ainsa maismaatee Latšini koridori juures Aravuse külas. Foto: Gilles Bader/Le Pictorium Agency/ZUMA Press/Scanpix

Ekspertide hinnangul on Armeenia ladvik jõudnud äratundmisele, et Mägi-Karabahhi endale võitmisel ei saa nad loota Venemaale, mistap on mõistlikum otsida rahu vana vaenlase Aserbaidžaaniga.

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan andis kaks nädalat tagasi parlamendis peetud iga-aastase tegevusülevaate kõnes otseselt mõista, et on valmis tunnistama Armeenia ja Aserbaidžaani vahel Nõukogude Liidu lagunemise aegset piiri, mis tähendaks mitme sõja tallermaaks olnud Mägi-Karabahhi tunnustamist Aserbaidžaani osana. Tegemist oleks tähtsa läbimurdega üle 30 aasta kestnud ja tuhandeid inimelusid nõudnud konflikti lahendamisel.

«Rahuleping Armeenia ja Aserbaidžaani vahel on realistlik, kui mõlemad riigid tunnustavad ilma tingimusteta teineteise territoriaalset terviklikkust ning kohustuvad nüüd ja alatiseks mitte esitama teineteisele territoriaalseid pretensioone… Ma tahan veel kord kinnitada, et Armeenia tunnustab täielikult [Aserbaidžaani] territoriaalset terviklikkust ja ootab, et Aserbaidžaan teeb sama,» ütles Armeenia peaminister. Ta täpsustas, et peab vastastikuse territooriumi tunnustamisel silmas 1991. aasta piire.