Euroopa Liit avaldas ravimiseaduste reformi kava
/nginx/o/2023/04/26/15282839t1h5c3d.jpg)
Euroopa Liit avalikustas täna kauaoodatud ettepanekud ravimeid puudutavate seaduste reformimiseks, et alandada rohtude hinda, hoida ära mõne ravimi puudus ja edendada uute antibiootikumide väljatöötamist.
«Viimase kümne aasta jooksul on teated ravimite, seal hulgas antibiootikumide nappusest tõusnud kümnete tuhandeteni,» ütles Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik Stella Kyriakides soovitusi tutvustades ajakirjanikele.
Viimase kahekümne aasta suurima sellelaadne reform tuleneb osalt Brüsseli kooskõlastatud tegevusest koroonapandeemia ajal, mis tõi esile ühismeetmete ja suurema läbipaistvuse eelised.
Kyriakides ütles, et EK ettepanekute kohaselt tuleb ettevõtetel edasipidi teavitada mõne ravimi potentsiaalsest nappusest varem ja neil peavad olema plaanid puudujäägi vältimiseks.
Brüsselil on kavas koostada aasta lõpuks nimekiri kriitilistest ravimitest, mida tootjad peavad varuma.
Farmaatsiatööstus tegi enne ettepanekute avaldamist, mis mitu korda edasi lükati, kõvasti lobitööd.
Veebruaris lekkisid andmed ühe mustandi kohta, tuues kaasa firmade kriitika, et uute ravimite eksklusiivse müügi õigust lühendatakse 10 aastalt kaheksale.
Euroopa Ravimitootjate Assotsiatsioon (EFPIA) hoiatas, et see võib innovatsiooni pärssida.
Ehkki Euroopa Komisjoni eesmärk on ravimite hind alla tuua ja saada turule rohkem geneerilisi ravimeid, ei ole tal tegelikult võimu Euroopa Liidus hindu määrata.
See eesõigus on liikmesriikide valitsustel, kes peavad ravimifirmadela läbirääkimisi.
Komisjoni asepresident Margaritis Schinas ütles, et praegu saavad suuremad ELi riigid teatud ravimeid kiiremini kui väiksemad.
«Me tahame, et meie kodanikel kogu Eurpoopa Liidus oleks ravimite kättesaadavus samal tasemel,» ütles ta.
Üks EK kõrge ametnik tõdes aga, et ettepanekud ei lahenda ravimipuuduse probleemi täielikult, sest selle taga on mitu tegurit, seal hulgas koostisained, mis tulevad Hiinast ja Indiast.
Selle probleemi lahendamiseks on Brüsselil eraldi plaan tagada oma toormaterjalid ja tuua rohkem tööstuslikku tootmist Euroopasse.
Tõsine väljakutse on üha laienev antibiootikumiresistentsus, mis põhjustab Euroopa Liidus igal aastal 35 000 surmajuhtumit.
Kuna antibiootikume tuleb võtta mõõdukas ja kindlas koguses, ei ole nende tootmine firmadele nii tulus kui menuravimid.