ÜLEVAADE ⟩ USA vandenõuveskid jahvatavad alusetut transfoobiat

"Transõigused on inimõigused." Foto: IMAGO/leo.fge / Scanpix

• Transpaanika keskendub eriti noorte naiste kehadele: viljakusele ja rindade «amputatsioonile».
• Vandenõuteooria «röövellikest homodest», kes lapsi «transusku» pööravad on pika ajalooga.
• 40 protsenti on transseksuaalidest on teinud enesetapukatse.

USA vandenõuteoreetikud pöörasid vaktsiinivastasuselt ja valimiste eitamiselt sihiku transinimeste mõnitamisel ja väitele, et neid aktsepteeriv ühiskond on häiritud, kirjutab VICE. 

Viimase paari aasta jooksul asus laiaulatuslik vandenõuvõrgustik - QAnon, Alex Jones - ennast seostama transfoobsete ideede ja retoorikaga. Vandenõuteooriatega kauplejad püüavad ennast lugejate püüdmiseks kiirustades positsioneerida ning peavoolumeediasse trügida. 

Ameerika meedia nimetab seda «vandenõude singulaarsuseks»: varasemalt erinevate huvidega äärmuslased valjastasid esialgu nakkushaiguste skeptitsismi, nimetades koroonapandeemiat uueks kurjakuulutava taaskäivituse (Great Reset) sissejuhatuseks. 

Nüüd on fookuses kõikehõlmav paanika ja vaenulikkus transseksuaalsuse ja väidetav laste seksualiseerimine. Eriti nähtav on seos trans- ja vaktsiinivastaste ideede vahel: USA vandenõulasest «arst» Sherri Tenpenny ja paremäärmuslik sisulooja Stew Peters jagavad oma Telegram-kanalites «uudisartikleid» ja «postitusi»: «transseksuaalid tahavad tuumikperekonna hävitamist», «lapsevanemad võitlevad satanistliku homopropagandaga».

Vaktsiinivastaste ja transfoobide vahel on loogiline seos, külvates inimestesse kahtlusi teaduse ja peavoolumeditsiini suhtes. Veelgi spetsiifilisemalt on peamiseks «relvaks» hirm, et meditsiiniline valik võib pöördumatult valesti minna. Transpaanika keskendub eriti noorte naiste kehadele: viljakusele ja rindade «amputatsioonile».

Veelgi esoteerilisemalt väidavad transfoobid, et käimas on ravimitööstuse poolt algatatud nn transhumanistliku ühiskonna loomine. Transhumanismiks sildistatakse kogu meditsiiniline areng, mis «kaldub kõrvale Jumala plaanist meie kehade jaoks», selgitas meditsiiniteadlane David Gorski. 

Selline retoorika propageerib ideed, et transinimeste avalik eksisteerimine on kurjakuulutav düstoopiline sotsiaalne konstrueerimine. «Me oleme juba praegu tunnistajaks järgmise põlvkonna LGBT-lipu all transseksuaalseks muutmisele,» teatas hiljuti vandenõulaste mülgas Natural News, artiklis pealkirjaga: «PLAAN: 2025. aastaks on enamik allesjäänud inimesi transseksuaalid, kes on ühendatud transhumanistliku superarvutiga.»

Idee, et «röövellikud homod» üritavad lapsi transusku pöörata on pika ajalooga ja osa vandenõulisest seisukohast, et tegemist on osa nn uue maailmakorraga (The New World Order). 

On selgeid märke kuidas vandenõuteoreetikud avalikkust oma «lemmikküsimustele» lähemale nügivad. Paremäärmuslik Red Ice TV kurtis oma Telegrami-kanalil, et Matt Walshi transfoobne dokumentaalfilm ei maininud väidet, et esimesed soolise ümberkujundamise operatsioonid viisid läbi juudid. «Üldiselt korralik film, aga peaksime mõistma, kes meid tänapäevasse «suguhullusesse» mõjutas».

Paremäärmuslaste kinnisideeks on väide, et juudid võimendavad nn «valgete inimeste genotsiidi» läbi soolist ja seksuaalsust puudutavate hoiakute liberaliseerimise, selgitab New Yorgi ülikooli teadur Ben Lorber. 

«Õõnestades meheks ja naiseks olemise tähendust, viib üks rühm meid genotsiidile aina lähemale,» sõnas USA äärmuslane Andrew Joyce 2015. aastal väljaandes Occidental Observer.

«Juutide hämmastavalt ebaproportsionaalne osalemine transseksuaalide õiguste liikumises on järjekordne etnilise sõjapidamise vormi,» lisas Joyce. 

Transinimeste arvu suurenemine?

Kuni 2013. aastani peeti transseksuaalsust vaimuhaiguseks. Soovahetusoperatsioone võis läbi viia ainult siis, kui muud jõupingutused selle «haiguse ravimiseks» olid noorukieas ebaõnnestunud. Seevastu kaasaegsed kriteeriumid - näiteks WHO rahvusvaheline klassifikatsioon (11. redaktsioon, kehtib alates 2022. aastast) ja selle arutelu soolise inkongruentsuse kohta ning DSM-5 arutelu soolise düsfooria kohta - ei käsitlenud transseksuaalsust mitte vaimuhaiguse, vaid normaalse osana elanikkonnast.

UsPATHi 2022. aasta aruandes Austraalia transseksuaalide tervishoiu ajaloo kohta tuuakse välja veel üks tegur: varem otsisid vähem inimesi ravi, sest «ravi» lihtsalt puudus. Suhteliselt vähestel arstidel oli pädevus ja valmisolek soovitud abi osutamiseks, eriti alaealiste puhul.

«Enamik trans-inimesi elas üksteisest isoleeritult, sest enne internetiajastut oli neil vähe võimalusi üksteisega suhtlemiseks,» kirjutas ajaloolane Genny Beemyni oma raamatus «Transgender History in the United States» (2014).

«Põhiliseks suunaks on noorte enda poolt väljendatud soolise identiteeti etapid: enne puberteeti võib see tähendada igapäevaselt lihtsast asju: erinev juukselõikus või riietus, uue nime kasutamisenii. Noorukite ja noorte täiskasvanute puhul tähendab see tavaliselt hormoonblokaatorite (mis ei ole pöördumatud) ja hormoonravi lubamist,» kirjutab meediaväljaanne Aeon. 

«Soolist identifitseerimist kinnitav abi hõlmab terapeutilist meeskonda, kes teeb koostööd nii noore inimese kui ka tema perekonnaga, et otsustada, milline on just sellele inimese sobivaim lähenemine,» selgitas USAs asuva Missouri ülikooli teadur Quinnehtukqut McLamore. 

82 protsenti transseksuaalidest on kaalunud enesetappu ja 40 protsenti on teinud enesetapukatse, vahendas Toronto ülikooli uurimustöö.