:format(webp)/nginx/o/2023/04/28/15286618t1h6002.jpg)
Euroopa Liidu digipoliitika mõjutab kõike alates sellest, kas reisil olles on võimalik saada digiretseptiga ravimeid, kuni selleni, milline saab olema Euroopa konkurentsivõime tehisintellekti ja mikrokiipide vallas, rääkis saates «Maailm taskus. Euroopa eri» Euroopa Parlamendi saadik Andrus Ansip.
«Euroopa ühtne digipoliitika on kindlasti vajalik. Ja seda vajalikkust ja kasulikkust mõistavad kindlasti kõik need, kes on Euroopa Liidus ringi reisinud. Me mäletame veel hästi seda aega, kus Euroopas reisides tuli mobiiltelefonidest andmeside välja lülitada, sest need arved, mis järgnesid sellele, kui sa korra kasvõi Postimehe saiti külastasid või telefonikõnesid võtsid, need olid ikka tohutu üüratud,» tõi Ansip välja ühe väga ilmselge kasuteguri.
Samuti mõjutab kõigi elu näiteks ligipääs digiretseptidele või kodumaistele voogedastuse teel üle kantavatele teleprogrammidele, mille tagab vaba andmete liikumine.
Kuid tänapäeval on digipoliitikal ka geopoliitiline mõõde, näiteks mikrokiipide tootmises, milles Euroopa on seni sõltunud suuresti Lõuna-Koreast, Taiwanist ja Ameerika Ühendriikidest. Koroonapandeemia-aegne tarnekriis aga näitas, kui haavatavaks muudab Euroopat kolmandatest riikidest sõltumine.
«Praktiliselt sada protsenti kiipide tootmiseks vajalikke patente on Ameerika Ühendriikide omad. Aga kui tuleb Ameerika Ühendriikides Donald Trump number kaks ja ütleb, et Ameerika patentide alusel toodetud kiipe ei tohi Euroopasse müüa. Mis me siis teeme?» tõi Ansip välja veel ühe potentsiaalse kitsaskoha.
«Tehnoloogiline suveräänsus muutus korraga inimestele arusaadavaks, see ei olnudki mingisugune sõnakõlks, millele omistati suuresti protektsionismi tähendust, vaid sellest sai eluline vajadus,» lisas ta.
Mis puutub praegu vastakaid arvamusi tekitavat tehisintellekti arendamise küsimust, arvab Ansip, et Euroopa ei tohiks midagi keelama asuda, piisab mõistlike piiride seadmisest.
«Tehnoloogia või mõne seadme kui sellise keelamine ei ole eriti otstarbekas, ei ole eriti mõistuspärane. Võtame näiteks lauanoa. Lauanoaga saab teha head. Saab lõigata kurki näiteks. Aga saab ka inimese ära tappa. Kas me nüüd peaksime lauanoa üleüldse ära keelama?» päris Ansip.
«Ära võib keelata teatud kasutusalasid, aga keelata ära terve tehnoloogia, mis juba on olemas... Ega džinni juba pudelisse tagasi ei topi. Kõikide selliste aja maja võtmise ideedega anname me ainult aega neile, kes on praegu tehnoloogiate arendamisel maha jäänud ja need, kes on maha jäänud, ei pruugi olla alati kõige paremate kavatsustega,» lisas ta, viidates üleskutsetele panna teatud tehistaibu valdkondade arendamine pausile.
«Muidugi võib koopasse tagasi minna ja öelda, et me oleme küllalt arenenud, peatume nüüd siin. Teised kindlasti ei peatu. Seda võidujooksu peatada ei ole võimalik,» märkis Ansip. «Ja ei ole ka mõtet. Me kõik võidame sellest, kui ka meie suudame selles tehnoloogilises arengus kaasa lüüa.»
See saade on osa koostöös Euroopa Parlamendiga valmivast videointervjuude, debattide ja taskuhäälingute sarjast «Maailm taskus: Euroopa eri», mis püüab avada ELi ja selle liikmesriikide välispoliitilisi arusaamu.
/nginx/o/2016/04/20/5284199t1ha38b.jpg)