Kreml seadustas Ukraina kodakondsete küüditamise

Venemaa president-diktaator Vladimir Putin Foto: MIKHAEL KLIMENTYEV / SPUTNIK / KREMLIN POOL / Scanpix

Venemaa presidendi täna allkirjastatud korraldus lubab Vene kodakondsusest keeldunud Ukraina elanike küüditamist, vahendas Meduza. 

Määruse järgi peavad Ukraina kodanikud ja elanikud, kellel on Donetski ja Luhanski «rahvavabariikide» väljastatud passid, saama kas Venemaa kodanikuks või teatama, et nad ei soovi seda teha.

Venemaa kodakondsusest keeldujad loetakse 2024. aasta 1. juulist alates välisriigi kodanikuks.

Dekreet sisaldab ka paragrahvi nende inimeste aladelt väljasaatmise kohta, kes väidetavalt kujutavad endast ohtu Venemaa riiklikule julgeolekule: kõik annekteeritud territooriumide elanikud, kes väidetavalt propageerivad Venemaa põhiseadusliku korra aluste vägivaldset muutmist, väidetavalt rahastavad Kremli silmis terroristlikku või äärmuslikku tegevust või osalevad sanktsioneerimata protestiüritustel. 

Kremlit süüdistatakse ukrainlaste küüditamises alates Venemaa sissetungist Ukrainasse. Tõendid küüditamiste, eriti laste küüditamise kohta, ajendasid Rahvusvahelist Kriminaalkohut (ICC) andma 17. märtsil välja sõjakuritegude süüdistuste alusel määrused Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Moskva lasteõiguste voliniku Maria Lvova-Belova vahistamiseks. 

Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maljari sõnul üritab Venemaa ajutiselt okupeeritud territooriumidel etnilist koosseisu muuta. «Sel moel püüab vaenlane Ukraina riiklust ja ühiskonna rahvuslikku eneseidentiteeti ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumidel hävitada,» kirjutas Maljar Telegramis. 

27. aprillil nimetas Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (PACE) Ukraina laste küüditamist ja sunniviisilist üleviimist Venemaa territooriumile genotsiidiks. Samuti kutsus ta Rahvusvahelist Kriminaalkohut üles kaaluma kriminaalvastutuse võimalikkust selle kuriteo eest.

Vene dekreedi järgi loetakse välismaalasteks ka inimesed, kes elasid okupeeritud Ukraina aladel nende annekteerimise päeval, ning kodanikud, kes elasid varem nendel aladel ja kolisid Venemaale, kuid teatasid soovist säilitada Ukraina kodakondsus. 

Putin allkirjastas 30. septembril dokumendid, millega vormistati Venemaa katse Ukraina Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblast okupeerida. Enne korraldas Moskva nendel aladel võltsreferendumeid.

Ajutiselt okupeeritud neli Ukraina oblastit koos Krimmiga moodustavad Ukraina territooriumist umbes 20 protsenti.