Gröönimaal arutatav uus põhiseadus võib sillutada teed iseseisvusele

Gröönima rahvuslipp Nuukis. Foto: Hannibal Hanschke/Reuters/Scanpix

Gröönimaa parlamendi liikmed said eile heita esimese pilgu uue põhiseaduse kavale, mille põhjal võidakse hakata pidama Taaniga läbirääkimisi iseseisvuse üle.

Neli aastat saladuskatte all koostatud dokumendis on 49 paragrahvi ja see on grööni keeles. Dokument anti üle parlamendi (Inatsisartut) põhiseaduskomisjonile, mis hakkab seda nüüd arutama.

Tekst on alles mustandivormis ega väljenda kohaliku meedia teatel kindlat seisukohta mitmes olulises küsimuses nagu Gröönimaa pass ning õigussüsteem, mis praegu on emamaa Taani pädevuses.

Samuti ei leidu selles viiteid monarhiale ja nii ei ole selge, kas Taani kuningannat või kuningat tahetakse näha ka tulevikus riigipeana.

«Esialgu on see (põhiseaduse kava) eeskätt Gröönimaa asi. Taanit puudutab see alles siis, kui Gröönimaa on seda arutanud, ja sõltub sellest, mida poliitikud otsustavad,» ütles Taani rahvusvaheliste uuringute instituudi teadlane, Taani-Grööni suhete ekspert Ulrik Pram Gad.

Taanist 2500 kilomeetri kaugusel asuv Gröönimaa on alates 1979. aastast autonoomne omavalitsusala. Gröönimaal on oma lipp, keel, kultuur ja institutsioonid, kuid Taani riigi makstav iga-aastane toetus moodustab neljandiku tema sisemajanduse kogutoodangust ja poole eelarvest.

Alates isevalitsusakti vastuvõtmisest 2009. aastal alluvad Taanile ainult Gröönimaa välis- ja kaitsepoliitika.

Seadus ütleb ka, et kui Gröönimaa elanikud otsustavad iseseisvuse kasuks, tuleb Nuukil ja Kopenhaagenil selleks läbirääkimisi alustada.

Kui saavutatakse kokkulepe, mille kiidavad heaks nii Taani kui Gröönimaa parlament, tuleb see panna Gröönimaal rahvahääletusele.

«Mingit revolutsiooni homme veel ei tule, aga see tekst toob debatti selgust,» ütles Pram Gad ja lisas, et see näitab Gröönimaa soovi lõdvendada veelgi sidemeid Taaniga.

Nüüd jääb oodata, kas poliitikud ja üldsus on projektiga päri ja kas Gröönimaa liidrid julgevad palli veerema panna, ütles ta.