:format(webp)/nginx/o/2023/04/29/15288829t1hb37a.jpg)
Iraani president Ebrahim Raisi sarjas täna kohtumisel oma Iraagi ametivennaga Ühendriikide kohalolu Lähis-Idas.
Iraani president sarjas USA kohalolu Lähis-Idas
Kauased vastased USA ja Iraan on võidelnud mõjuvõimu üle Iraagis alates 2003. aastast, kui USA juhitud invasiooniga kukutati diktaator Saddam Hussein.
Mõlemad riigid aitasid Iraagil alistada äärmusrühmitust IS ning USAl on riigis endiselt 2500 sõjaväelast, kes pakuvad kohalikele vägedele nõu ja väljaõpet.
Lisaks on Ühendriikidel osana ISi vastasest võitlusest umbes 900 sõdurit Süürias, enamik neist riigi kurdide kontrollitud kirdeosas.
Pärsia lahe äärses Bahreinis baseerub seevastu USA meremäe viies laevastik.
«Me ei pea võõrvägede ja välismaalaste kohalolu siin regioonis kasulikuks,» ütles Raisi Teheranis ühisel pressikonverentsil Iraagi riigipea Abdul Latif Rashidiga.
«USA kohalolu häirib piirkondlikku julgeolekut,» jätkas ta.
«Meie suhted Iraagiga baseeruvad ühistel huvidel,» ütles ta ja lisas, et «ameeriklased peavad silmas enda huvisid, mitte piirkonna riikide omi».
Ehkki Iraak ja Iraan pidasid 1980. aastatel maha kaheksaaastase sõja, on suhted kahe šiiitide enamusega naaberriigi vahel soojenenud alates Saddam Husseini sunniitliku režiimi kukutamisest.
Iraak on äärmiselt oluline Iraani sanktsioonidest räsitud majandusele. Islamivabariik tarnib Iraaki gaasi ja elektrit, aga ka tarbekaupasid.
Raisi rõhutas pressikonverentsil ka kahe maa koostöö olulisust julgeoleku ja teistes valdkondades.
«Iraani ja Iraagi suhted jätkuvad vee- ja elektritaristu valdkonnas,» ütles ta.
«Kahe riigi vahel on jõutud julgeolekualase teineteisemõistmiseni ja Iraagi julgeolek ning piirid on meile väga olulised,» lisas Raisi.