Ekspeaminister: Sudaani kodusõda oleks maailma jaoks õudusunenägu (1)
Sudaani endine peaminister Abdalla Hamdok hoiatas laupäeval, et konflikt rahutus Aafrika riigis võib paisuda maailma üheks hullemaks kodusõjaks, kui seda ei peatada varakult.
Alates 15. aprillist, mil puhkesid lahingud armeejuhi Abdel Fattah al-Burhani ja tema niinimetatud «number kahe» Mohamed Hamdan Daglo vahel, kes käsutab poolsõjaväelist Kiirtoetusväge (RSF), on tapetud enam kui 500 inimest.
Omavahel on kokku lepitud mitmes relvarahus, ent ükski neist ei ole lõpuni vastu pidanud ning hukkunud tsiviilisikute hulk jätkab kerkimist ning pealinna Hartumi haarab endasse üha süvenev kaos ning seadusetus.
Umbes viie miljoni elanikuga linnas on paljud inimesed jäänud lõksu oma kodudesse ning neil on puudust nii toidust, joogiveest, elektrist kui ravimitest ja muust elutähtsast.
«Hoidku jumal, kui Sudaan peaks jõudma päris kodusõja punktini... Süüria, Jeemen, Liibüa oleksid tühiasi,» ütles Hamdok vestluses Sudaanis sündinud telekomitöösturi Mo Ibrahimiga Keenia pealinnas Nairobis aset leidnud üritusel.
«Ma arvan, et see oleks maailma jaoks õudusunenägu,» ütles ta, lisades, et sel oleks palju tagajärgi.
Praegune konflikt on «mõttetu sõda» kahe armee vahel, sõnas ta. «Pole kedagi, kes väljuks siit võitjana. Seepärast peabki see lõppema.»
Lahingutegevus Hartumis, aga ka Sinise Niiluse ja Põhja-Kordofani osariikides ning ka riigi lääneosas asuvas Darfuri piirkonnas on sundinud kodudest põgenema umbes 75 000 inimest, selgub ÜRO andmetest.
Relvakonflikti ägedad lahingud on vallandanud ka massilise välismaalaste ja rahvusvahelise personali massilise lahkumise riigist.
Hamdok juhtis Sudaani habrast üleminekuvalitsust tsiviilvõimule, enne kui ta võimult kukutati ning riigipöörde käigus kinni võeti. Kuigi seejärel toodi ta uuesti võimule, siis jaanuaris astus ta ise ametist tagasi.
Burhan ja Daglo, keda tuntakse laialdaselt ka nime all Hemeti, haarasid võimu 2021. aasta riigipöördega, mis nurjas Sudaani ülemineku demokraatiale, mis oli saanud tõuke pärast 2019. aasta massimeeleavaldusi ning sellele järgnenud karmikäelise presidendi Omar al-Bashiri võimult kukutamist.
Ent kindralid läksid omavahel tülli ning viimane piisk karikasse oli erimeelsus RSF-i regulaararmeega liitmise küsimuse üle.
Rahvusvaheline diplomaatiline surve kehtestada relvarahu kasvab iga päevaga.