Usbekid hääletavad presidendi võimulejäämise üle 2040. aastani

Usbekistani president Savkat Mirzijojev, Foto: VYACHESLAV OSELEDKO/AFP/Scanpix

Usbekistanis toimub täna põhiseadusreferendum, mille tulemus on sisuliselt etteaimatav ning mille järel saab president Šavkat Mirzijojev jääda võimule 2040. aastani.

Võimude sõnul toob konstitutsiooni parandamine kaasa valitsemise paranemise ning elukvaliteedi tõusu moslemi enamusega Kesk-Aasia riigis, mille 35 miljoni elaniku õigusi on pikka aega tugevalt piiratud.

Ent suurimat kasu lõikab referendumist Mirzijojev, märgivad poliitikavaatlejad.

Rahvahääletus, mis muudab Usbekistani senist põhiseadust kahe kolmandiku ulatuses, algas kell 8.00 (6.00 Eesti aja järgi). Valimisjaoskonnad suletakse kell 20.00, teatas riiklik valimiskomisjon.

Üks peamisi reforme, mis hääletusele tuleb, pikendab presidendi ametiaega viielt aastalt seitsmele ning lisaks lubab praegu 65-aastasel Mirzijojevil olla riigipea veel kaks ametiaega. Seeläbi pikeneb tema võimuperiood 2040. aastani.

Vähe on kahtlust, et muudatusettepanekud jäävad heaks kiitmata, sest meedia on keskvõimu raudses haardes.

Kaks riigimeedia heaks töötavat Usbekistani ajakirjanikku ütlesid anonüümsust paludes AFP-le, et neile anti korraldus kajastada Usbekistani, referendumit ja presidenti postiivses võtmes.

Mõlema sõnul on tsensuur referendumikampaania ajal tublisti rangemaks muutunud.

Mirzijojev tuli võimule 2016. aastal pärast oma kauaaegse autoritaarse eelkäija Islam Karimovi surma ning on surunud läbi märkimisväärseid majandus- ja sotsiaalseid reforme.

Muu hulgas on ta astunud likvideerima orjastavaid tingimusi puuvillaistandustes. Selle reformi eest on Usbekistan kogu maailmas kiita saanud ja see on aidanud ta lähemale soovile liituda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO).

Rahvusvaheliste vaatlejate hinnangul on Usbekistani võimud aga jätkanud ning kohati isegi hakanud üha enam inimõigusi jalge alla tallama ning pole vähimatki märki, et lubataks tekkida poliitilisel opositsioonil.

Mirzijojev valiti 2021. aasta oktoobris tagasi enam kui 80-protsendise toetusega, ehkki rahvusvaheliste vaatlejate hinnangul puudus neil valimistel konkurents.

2022. aasta juulis puhkesid Araali mere kuivamise järel vaesunud Karakalpakkias meeleavaldused piirkonna autonoomia tollal kavandatud piiramise vastu, mille käigus hukkus 21 inimest. Nüüdseks on plaanist loobutud ja Karakalpakkia autonoomia kärpimine on põhiseadusmuudatustest kõrvale jäetud.