Usbeki autoritaarne riigipea kindlustab oma võimu 2040. aastani

Usbekistani autoritaarne riigipea Šavkat Mirzijojev koos pereliikmetega pealinnas Taškendis pühapäeval, pärast referendumil hääletamas käimist. Usbeki valijad said anda oma hääle põhiseadusmuudatustele, mis lubavad mitmeid inimõigustega seotud muudatusi, ent võimaldavad samuti presidendil jääda ametisse kuni 2040. aastani. Foto: Usbekistani presidendikantselei pressiteenistus / AP / Scanpix

Usbekistani võimude ülimalt terava pilgu all läbi viidud põhiseadusreferendum, mis võimaldab praegusel riigipeal Šavkat Mirzijojevil pikendada oma ametiaega kuni 2040. aastani, ei olnud tõeliselt representatiivne, märkisid esmaspäeval Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejad.

Esialgsete tulemuste kohaselt kiitis pühapäeval peetud referendumi muudatused heaks 90,21 protsenti hääletanutest ning kokku käis valimas 84,54 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

«Usbekistani põhiseadusreferendum oli tehniliselt hästi ette valmistatud ja seda propageeriti sammuna eri õiguste ja vabaduste parandamiseks, kuid hääletus toimus keskkonnas, kus puudusid tõeline pluralism ja konkurents,» märkis OSCE avalduses.

Tänaseks 65-aastane Mirzijojev sai presidendiks 2016. aastal, pärast kauase diktaatori Islam Karimovi surma insuldi tagajärjel. Karimov sündis 30. jaanuaril 1938. Varem Usbeki NSV-d parteijuhina valitsenuna sai ta 1991. aastal selle presidendiks.

Mirzijojevi reformid pikendavad kummitempliparlamendis vastuvõtmise järel tema presidendiameti ametiaega seniselt viielt aastalt seitsmele ning võimaldavad tal lisaks veel kaheks ametiajaks riigipeaks kandideerida.

Vaatamata näiliselt suurtele hiljutistele reformidele peavad valitsuse kriitikud ja inimõiguslased Usbekistani jätkuvalt tugevalt autoritaarseks riigiks.

Mirzijojev väidab, et reformid toovad kaasa avaliku halduse ja elukvaliteedi tõusu, ent ta ise on see, kes muutustest enim kasu lõikab.

Naaberriik Kasahstan oli esimene, mis õnnitles Usbekistani liidrit. President Kassõm-Žomart Tokajev ütles, et tulemused näitavad «usaldust» ja «usbeki rahva kindlat toetust».

Mirzijojev on näidanud end Karimovi kaasaegse mantlipärijana. Ta teenis 13 aastat lojaalse peaministrina Karimovi karmikäelise režiimi all.

Aastaid pärast muust maailmast suuresti äralõikamist Karimovi võimu all, püüab Usbekistan nüüd liituda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

Põhiseadusreform näeb lisaks presidendiga seotud muudatustele ette ka surmanuhtluse keelustamist ning inimõiguste kaitset. Seda kõike esitleb Mirzijojev kui «Uut Usbekistani».

Ent vaatamata teatud majanduslikele edusammudele ja sotsiaalsetele parendustele, näiteks koduvägivalla kriminaliseerimisele, ei kavatse valitsus jätkuvalt sallida teisitimõtlemist.

Inimõiguslaste kohaselt jätkuvad paljude õiguste rikkumised ning võimud ei ole näidanud üles mingeid märke poliitilise opositsiooni võimalikust tekkest.

Samuti on ajakirjandus riigi tugeva kontrolli all.

Mullu juulis leidsid autonoomses Karakalpakstani piirkonnas aset meeleavaldused põhiseadusmuudatuse vastu, mis vähendanuks tohutu maa-alaga regiooni autonoomsust, ent keskvõim surus need veriselt maha. Kümneid inimesi pandi vangi.

Siiski loobusid võimud sellest vastuolulisest muudatusettepanekust.