ORJAPIDAMINE EHITUSEL ⟩ Soomes uuritakse suurt Eestiga seotud inimkaubanduse juhtumit

Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Soome riiklik juurdlusbüroo (NBI) viis ehitussektoris kahtlustatava inimkaubanduse tõttu läbi ulatusliku uurimise, millest selgus, et ettevõtetest ja üksikisikutest koosnev organisatsioon oli tahtlikult petnud vähemalt 21 ohvrit, et nad tuleksid Soome tööle, kuid allutasid neid tingimustele, mida võiks pidada sunniviisiliseks tööks.

Prokuratuur uurib juhtumit, mis hõlmab 11 kahtlustatavat, keda süüdistatakse 21 erinevas kuriteos, teatas NBI pressiteates. Arvatavad ohvrid on peamiselt pärit Lätist, Eestist ja Ukrainast. Kahtlusaluste hulgas on kümme Eesti kodanikku ja üks Soome kodanik.

Süüdistuse järgi tegutses Soomes arveldusteenuseid pakkuv ettevõte, mida politsei hinnangul kasutati Helsingi suurlinnapiirkonnas tegutsevate kergettevõtjate ärakasutamiseks. NBI kahtlustab, et töötajad registreeriti ettevõttes lühiajalistele töödele kergettevõtjana, kuid seda tehti nende teadmata.

«Eesmärk oli vältida tööandja kohustusi, vähendada palka, kanda ohvrite raha üle kahtlustatavatele ja vältida tööandja pensionikindlustusmakseid. Süsteem võimaldas palga kunstlikku vähendamist, vähendades sellega seotud kulusid,» selgitas kriminaaluurija Marko Heinonen Yle-le.

Ohvrid allutati sunniviisilisele tööle

Firma sai sellest tegevusest hinnanguliselt 2,3 miljonit eurot kuritegelikku tulu, ütles NBI, kuid lisas, et ohvrite arv on tõenäoliselt palju suurem.

«Kahtlustatavad kasutasid ära ohvrite sõltuvust tööandjast, mis tulenes vahendite ja keeleoskuse puudumisest. Samuti kahtlustame, et mõne töötaja suhtes kasutati vägivalda või vägivallaga ähvardamist,» ütles Heinonen.

Lisaks usuvad uurijad, et paljude ohvrite suhtes kohaldati halbu töötingimusi: pikad töötunnid ja puhkepauside puudumine. Paljudel juhtudel jättis tööandja ohvritele kas täielikult või osaliselt palga maksmata.

«Nad pidid maksma majutuse eest ning katma erinevad kulud, nagu tööriided ja -vahendid, mis arvestati vastupidi kokkulepitule nende palgast maha. Tööandja määras ohvritele trahve ja arvas nende palgast maha summasid näiteks töölt puudumise, halvasti tehtud töö või telefoni kasutamise eest tööajal,» ütles Heinonen. 

Uurimise käigus avastati tõendeid, et ohvrite palk langes lõpuks nii madalale, et nad sattusid tööandja ees võlgadesse. «Paljud ohvrid sattusid olukorda, kus nad ei saanud endale lubada kodumaale naasmist, kuid pidid vastu tahtmist töötamist jätkama,» lisas Heinonen.

NBI lisas, et Soome ehitusettevõtteid, kus süüdistatavad töötasid, kuritegudes ei kahtlustata.