/nginx/o/2023/05/08/15305061t1h183f.jpg)
Kasvavate geopoliitiliste pingetega seoses on üha rohkem hakatud rääkima Euroopa Liidu strateegilisest autonoomiast. Sellest, mida see kontseptsioon endast täpsemalt kujutab ja milliseid samme on selle suunas astutud, rääkis saates «Maailm taskus. Euroopa eri» Euroopa Parlamendi saadik Sven Mikser.
«Strateegilise autonoomia kontseptsioon sai alguse tegelikult kaitse- ja julgeoleku valdkonnast, Euroopa Liidu mõistmisest, et juhul, kui Euroopa Liit langetab poliitilise otsuse algatada mõni missioon või operatsioon kusagil väljaspool Liidu piire, siis tihtipeale võib poliitilise otsuse realiseerimine sõltuda sellest, kas meie lähemad liitlased, näiteks Ameerika Ühendriigid, on valmis meid mingite kriitiliste võimekustega toetama,» selgitas Mikser.
«See sõltuvus kahtlemata vähendab Euroopa Liidu võimet maailma julgeolekupoliitika suhtes asjades kaasa rääkida, sest võib juhtuda, et Ameerika Ühendriikide poliitilised eelistused ei kattu igal ajahetkel päris täpselt Euroopa Liidu omadega, aga võib ka juhtuda, et ameeriklased on oma vastavate võimekustega lihtsalt kusagil mujal maailma nurgas hõivatud,» lisas ta.
Kuid lisaks julgeolekule on strateegilise autonoomia kontseptsiooni üritatud laiendada ka teistele valdkondadele, näiteks kaubandusele, tööstusele ja mujalegi.
Loomulikult ei näe kõik 27 riiki strateegilise autonoomia eesmärke ühte moodi. «Iga riik teatud määral, siiski ka retoorikas ajades sellist ühist Euroopa asja, lähtub ikkagi ka oma rahvuslikest huvidest,» tõdes Mikser.
See saade on osa koostöös Euroopa Parlamendiga valmivast videointervjuude, debattide ja taskuhäälingute sarjast «Maailm taskus. Euroopa eri», mis püüab avada ELi ja selle liikmesriikide välispoliitilisi arusaamu.