:format(webp)/nginx/o/2023/05/09/15309603t1h5d00.jpg)
The Guardiani uuringu järgi laseb Türkmenistan oma kahest peamisest fossiilkütuse maardlast metaani lekkida üüratus koguses.
The Guardiani uuringu järgi laseb Türkmenistan oma kahest peamisest fossiilkütuse maardlast metaani lekkida üüratus koguses.
Uuringu järgi lekkis Kaspia mere rannikul asuvast Türkmenistani läänepoolsest fossiilkütusemaardlast 2022. aastal 2,6 miljonit tonni metaani ning idapoolne maardla paiskas välja 1,8 miljonit tonni. Metaan seob 20 aasta jooksul 80 korda rohkem soojust kui CO2, mistõttu on metaani paiskamine atmosfääri kliimale palju halvem.