Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) nõustus Soome 2018. aasta otsusega, mille kohaselt oli Jehoova tunnistajate praktika ukselt-uksele ilma eelneva nõusolekuta inimeste isikuandmeid koguda ebaseaduslik, vahendas Yle.
ENESEUSKLIK ⟩ Soomele jäi õigus oma kodanikke ususekti eest kaitsta
Eile otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) ühehäälselt, et Soome kõrgeim halduskohus ei rikkunud 2018. aasta otsuses Jehoova tunnistajate õigust usuvabadusele.
Jehoova tunnistajad on 19. sajandil Ameerika Ühendriikidest alguse saanud ülemaailmne kristliku taustaga uususund, millel on 2021. aasta seisuga maailmas üle 8,6 miljoni aktiivse liikme. Jehoova tunnistajad on tuntud oma püüdluste poolest avalikult levitada oma uskumusi, külastades inimesi majast majja või avalikes kohtades stenditööga, levitades ajakirju «Vahitorn» ja «Ärgake» ning muud piibliteemalist kirjandust.
Oma toonases otsuses ütles Soome kõrgeim halduskohus, et misjonitegevuse käigus nimekirjade koostamiseks ja isiklike andmete - näiteks peresuhted või tervislik seisund - kogumiseks tuleb eelnevalt luba küsida.
«Kohus leidis eelkõige, et Soome siseriiklikud ametiasutused olid õigesti tasakaalustatud kaebuse esitanud kogukonna ja üksikisikute õigusi ja huve silmas pidades,» vahendas Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust YLE.
Aastakümneid kestnud õiguslik võitlus
Enne 2018. aasta detsembris tehtud otsust oli Soome kõrgeim halduskohus taotlenud eelotsust Euroopa Kohtult (EIK).
Euroopa Kohus ütles, et Jehoova tunnistajate misjonärid koostasid isikuandmete registrit, mis peaks vastama - kuid ei vastanud - andmekaitse-eeskirjadele.
Soome riigi ja Jehoova tunnistajate koguduse vaheline kohtuvõitlus kestis kümme aastat: 2013. aastal otsustas justiitsministeeriumi alluvuses tegutsev Soome andmekaitseamet, et isikuandmete kogumise praktika rikub Soome seadusi.
Helsingi halduskohus otsustas aga 2014. aastal, et usurühmituse isikuregister ei ole ebaseaduslik. Selle kohtuotsuse tühistas omakorda 2018. aastal riigi kõrgeim halduskohus.
Jehoova tunnistajad on pikka aega väitnud, et misjonäride poolt ukselt-uksele käimise ajal tehtud märkmed ei kujuta endast isikuandmete registrit ja seega ei riku inimeste eraelu puutumatust, selgitas Yle.