Erdoğan juhib otsustavate valimiste eel palvust Hagia Sophia mošees (1)
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan juhib täna, päev enne otsustavat võitlust poliitilise tuleviku nimel palvust Istanbuli Hagia Sophia mošees.
69-aastane riigipea kordab homse presidendi- ja parlamendivalimiste eel rituaali, millega Osmani sultanid mehi sõtta saatsid.
Erdoğan ei ole kogu oma 20-aastase võimu jooksul seisnud vastamisi nii ühtse ja jõulise opositsiooniga, kui nüüd on koondunud kuue partei ühiskandidaadi Kemal Kılıçdaroğlu taha.
Seni on Türgi liider võistlejate peale sülitanud ja valimisvõitude nimel kõige ebatõenäolisemaid liite sõlminud. Nüüd aga ohustab tema islamijuurtega erakonda majanduslangusest ja kodanikuvabaduste mahasurumisest lõkkele löönud viha.
Kuus opositsiooniparteid on poliitilised ja kultuurierimeelsused kõrvale heitnud ning ühendanud jõud eesmärgiga Erdoğan võimult tõrjuda.
Alliansi kandidaati, vasaktsentristliku Vabariikliku Rahvapartei (CHP) esimeest Kemal Kılıçdaroğlut toetab ka Türgi suurim kurdimeelne partei, mille taga on vähemalt 10 protsenti valijaist.
Enamiku arvamusküsitluste põhjal jääb Erdoğan vastasele pisut alla.
Kılıçdaroğlu põhieesmärk on ületada homme 50 protsendi künnis, et vältida 28. mai teist vooru, mis annaks Erdoğanile võimaluse jõude ümber asetada ja debati suunda muuta.
«Kas te olete valmis tooma demokraatia sellesse riiki? Tooma riiki rahu? Ma luban, et mina olen valmis,» ütles Kılıçdaroğlu Ankaras kihutuskoosolekul.
Erdoğan sattus eile õhtul televisioonis ebamugavasse olukorda, kui talt küsiti, mida ta kaotuse korral teeb. Ta nimetas küsimust rumalaks, kuid lubas valimistulemust austada.
«Me tulime Türgis võimule demokraatlikul teel, oma rahva toetusel. Kui rahvas peaks meelt muutma, teeme, mis demokraatia nõuab,» ütles ta.
Täna viis valimiskampaania Erdoğani Hagia Sophiasse, ühte tema valitsusaja vastuolulisimate otsuste paika.
Istanbuli Hagia Sophia ehitati Bütsantsi katedraaliks, mille Osmanid muutsid mošeeks ja 1923. aastal ilmalikule Türgi vabariigile aluse pannud Mustafa Kemal Atatürk muusemiks.
Muuseumina tegutses see 2020. aastani, kuni Erdoğan otsustas mošee tagasi tuua, et kindlustada kangelase staatus oma usklikest toetajate silmis ja astuda vastu Lääne survele.
«Kogu Lääs oli raevus, aga ma tegin seda,» kuulutas Erdoğan laupäeval Istanbulis rahvahulkadele.