Valitsus saab kriisi tõttu kokku kuivanud investeeringuid asendada enda omadega, aga ta ei tohiks inflatsioonile lisahoogu anda riigiametnike palgatõusuga, leidis Leedu peaminister Ingrida Šimonytė intervjuus Postimehele.
INTERVJUU ⟩ Leedu peaminister usub rahva ostujõu peatset taastumist
Halb julgeolekuolukord ja piirkonna lähedus Venemaale on peletanud investoreid eemale Balti riikidest, kel on tulnud maksta märkimisväärset majanduslikku hinda, tõdes Šimonytė.
Te olete nii majandusteadlane kui peaminister. Millist lahendust pakute praegusele elukalliduse kriisile?
Kahtlen, kas seda saab kutsuda pelgalt elukalliduse kriisiks. Mina nimetaksin seda millekski muuks. See on kriis, mille tekitasid Vladimir Putin ja tema sõda Ukrainas. Kuid mitte ainult. Enne seda raputas meie tarneahelaid koroonakriis ning tekkis probleeme toormaterjalide ja mõningate kaupadega.
Kõige tuntavam osa sellest Leedu, nii palju, kui ma tean, siis ka Eesti ja Läti jaoks, on majapidamiste kulude kasv energiale ja toidule, mis mõlemad on globaalsed kaubad.
Alates 2021. aastast üritati gaasituruga manipuleerida ja gaasitarneid kinni panna selleks, et tekitada Euroopas kaost. Seetõttu tõusid ka hinnad lakke. Lisandus veel ülisoe suvi ehk kõik asjaolud jooksid kokku. Tekkis tohutu energia- ja ka toiduhindade šokk. Viimast ka tänu Ukraina vilja blokaadile Venemaa poolt ning šokile, mis tekkis, kui maailmaturule ei jõudnud piisavalt Ukraina päevalilleõli, maisi ja muid tooteid.
Nüüd näeb, et võrreldes 2022. aasta tipphetkega kaubad odavnevad. Samas ei paista globaalne majandusprognoos väga roosiline, aga see ei peaks üllatama, sest šokk oli tõesti tohutu.
Inflatsioon kõigis Balti riikides pidurdub samas üsna hoogsalt, erinevalt nn vanast Euroopast. Meie maailmanurgas tõusevad inimeste sissetulekud ehk palgad endistviisi väga kiiresti. Aastal 2021 oli Leedu palgakasv maailmas esimesel kohal, aastal 2022 olime esiviisikus.
Samas reaalsissetulekud kahanesid, sest inflatsioon oli nii kõrge. Aga palgatõusu tempot arvestades oli meie piirkonna inimestel siiski lihtsam kui läänes, kus oldi harjutud null-, ühe- või kaheprotsendilise inflatsiooni ja vastava palgatõusuga.