Euroopa Nõukogu otsustas luua Ukrainale tekitatud sõjakahjude registri

Copy
Euroopa Nõukogu kohtumine Reykjavikis. Muuhulgas osalesid (alumises reas vasakult): Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz, Gruusia peaminister Irakli Garibashvili, Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Soome president Sauli Niinistö.
Euroopa Nõukogu kohtumine Reykjavikis. Muuhulgas osalesid (alumises reas vasakult): Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz, Gruusia peaminister Irakli Garibashvili, Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Soome president Sauli Niinistö. Foto: John MacDougall/AFP/Scanpix

Euroopa Nõukogu 46 liikmesriiki otsustasid teisipäeval luua «kahjude registri», et registreerida Venemaa tekitatud sõjakahjud ja hävingu Ukrainas, teatas Prantsuse president Emmanuel Macron.

Ta kutsus kõiki riike registriga ühinema ning «aktiivselt panustama selle täitmisele».

EN-i liidrid rõhutasid Islandi pealinnas Reykjavíkis alanud kahepäevasel kohtumisel, et Moskva võetakse vastutusele kahju ja hävingu eest, mida ta on tekitanud Ukrainale mullu 24. veebruaril alustatud sõjas.

Saksa kantsler Olaf Scholz ütles, et register hakkab mängima «keskset rolli» karistamises ja vastutuselevõtmise nõudmises sõjakuritegude eest, mida Vene okupandid on toime pannud.

USA, mis osaleb EN-i tippkohtumisel vaatlejana, teatas, et toetab samuti kahjude registri loomist.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles videopöördumises, et ei saa olla rahu ilma õigluseta ning register loob alusele «täiemahulisele kompenseerimismehhanismile».

Zelenskõi sõnul näitavad Venemaa raketi- ja droonirünnakud Ukraina vastu, et Moskva püüab parandada oma võimekust tappa. Ukraina vajab seetõttu «täiendavalt õhutõrjesüsteeme ja rakette - me vajame ka rohkem hävituslennukeid, ilma milleta pole ükski õhutõrjesüsteem täiuslik».

Eesti valitsus avalikustas mai alguses, et on heaks kiitnud Euroopa Nõukogu Venemaa Föderatsiooni tekitatud Ukraina-vastase agressiooni kahjude registri loomise kokkuleppe eelnõu. 

«Eesti on väga aktiivselt seisnud selle eest, et Ukrainas toime pandud sõja- ja agressioonikuriteod saaksid karistatud ning varalised nõuded oleks esitatud Vene agressoritele,» rõhutas välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200).

Tagasi üles