ÜLEVAADE ⟩ Veenappus määrab Lõuna-Euroopas valimistulemusi ja tekitab vägivalda

Arboristid Gui ja Marjorie Banyuls vaatavad oma veepuuduses kiduvaid aprikoosipuid Lõuna-Prantsusmaal Espira-de-l’Aglys. Foto: RAYMOND ROIG/AFP/Scanpix

Suures osas Lõuna-Euroopast on pinnavee tase langenud erakordselt madalale ning jõed ja veehoidlad on kokku kuivanud, mistõttu ähvardavad saaki kaotavad põllumehed ja vett säästma sunnitud elanikud võimude elu kibedaks teha.

Kui mullune suvi oli Euroopas ajaloo kuumim ja selle mõjul ägas piirkond viimase poole tuhande aasta rängima põua all, siis teadlaste hinnangul võivad eelolevad kuud tulla võrreldavad, kui mitte hullemad.

Eriti kriitiline on olukord Hispaanias. «Põuaolukord halveneb sel suvel veel,» ütles Reutersile Alicante ülikooli geograafilise analüüsi professor Jorge Olcina, kelle hinnangul pole loota, et vihmasadu võiks olukorda parandada. «Sel aastaajal võivad meil olla vaid lühikesed ja kohalikud tormid, mis ei leevenda sademete puudujääki.»

Aprillis sadas Hispaanias poole võrra vähem kui tavaliselt ning praeguseks napib mõnel pool juba joogivett. Põllumajandusühenduste teatel on osa farmereid, nende seas teravilja ja õlitaimede kasvatajad, kaotanud kuni 80 protsenti saagist.

Eelmisel nädalal kiitis Hispaania valitsus heaks 2,2 miljardi euro eraldamise põuaga toime tulemiseks, sealhulgas 1,4 miljardit eurot vee kättesaadavuse parandamiseks ning 764 miljonit eurot farmeritele tootmise jätkamiseks ja toidunappuse ennetamiseks, vahendas The Guardian.