/nginx/o/2023/05/21/15337932t1h5ca5.jpg)
Euroopa tsiviilvabaduste liidu värske raporti kohaselt olid õigusriigi põhimõtted Euroopa Liidus 2022. aastal languses. Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom selgitas saates «Maailm taskus. Euroopa eri», et kuigi oma osa mängisid selles Covid-19 pandeemia tõttu kehtestatud piirangud, siis puudujääke leidub mujalgi.
«Raporti kokkuvõte on see, et kodanikel on palju raskem avaldada mõju valitsustele,» lausus Toom, tuues välja, et raportis mõõdetakse laiapõhjalisi tegureid alates meedia tervisest kuni protestivabaduse ja marginaliseeritud gruppidesse suhtumiseni.
Toom märgib, et pandeemia ei ole mõjunud demokraatiale hästi ka Euroopa Parlamendi tasandil.
«Läbipaistvuse puudumine on Euroopa demokraatiale väga halb,» lausus Toom, tuues välja fakti, et kuigi mõned riigijuhid võivad kodus rääkida, kuidas neil Brüsselis mõne poliitika läbisurumiseks käsi väänati, siis tegelikult vajavad Euroopa Liidu otsused siiski 27 liikmesriigi heakskiitu.
Eriti suured rikkujad on olnud taas Poola ja Ungari, kes saavutasid tsiviilvabaduste raportis madalaima skoori.
«Neid ühendab see, et neil on väga politiseeritud kohtud, teine asi on meeletu kontroll meedia üle. Näiteks Ungaris on inimeste usaldus meedia suhtes 27 protsenti, mis on olematu. Eestil võrdluseks on see 90 protsendi juures,» sõnab Toom.
Ungaris ei ole ka Toomi sõnul riigi reklaam seadusega reguleeritud, mis tähendab, et valmiste ajal oli terve meedia n-ö Viktor Orbáni poolt. «Meediasse pääsemine mingi alternatiivse seisukohaga on sisuliselt võimatu,» lausus ta.
Ungari puhul toob Toom välja ka korruptsiooniprobleemi, mille tõttu juhtus, et riigihankeid võitsid ainult Orbáni sõbrad, sugulased ja lähedased.
«Praegu nad küll said hakkama suure korruptsioonivastase paketiga, mis võeti vastu. Nii et Brüsseli surve tegelikult toimib, aga see võtab aega,» lisas Toom.
Lisaks tuleb saates juttu poleemikast migrantide tagasisaatmise ümber, samuti mittekodanike õigustest ja naistevastase vägivallaga võitleva Istanbuli konventsiooni heakskiitmisest Euroopa Liidu tasandil.
See saade on osa koostöös Euroopa Parlamendiga valmivast videointervjuude, debattide ja taskuhäälingute sarjast «Maailm taskus: Euroopa eri», mis püüab avada ELi ja selle liikmesriikide välispoliitilisi arusaamu.