Pooled maailma järvedest ja veehoidlatest on kuivamas

Paljudes maades oli 2022. aasta mõõtmisajaloo kuumim, nii ka Inglismaal. Kuivanud Wayoh’ veehoidla. Foto: Phil Taylor/swns.com

Enam kui pool maailma suurimatest järvedest ja veehoidlatest kahaneb ja seab ohtu inimkonna tulevase veejulgeoleku, mille peasüüdlased on kliimamuutused ja jätkusuutmatu tarbimine, selgus neljapäeval tehtud uuringust.

«Järved on ülemaailmselt hädas ja sellel on kaugeleulatuvad tagajärjed,» ütles Colorado Boulderi ülikooli professor ja ajakirjas Science ilmunud artikli kaasautor Balaji Rajagopalan AFP-le.

Aastail 1992-2020 läbi viidud uurimistöös kasutati satelliite, et jälgida pea 2000 maailma suurimat järve või veehoidlat. Järvede veemass vähenes keskmiselt 22 gigatonni aastas. Uuringu ajal kadus üle 600 kuupkilomeetri järvevett, mis on 17 korda rohkem kui on vett USA suurimas tehisjärves Lake Meadis.

Teadlaste üllatuseks vähenes vee hulk ka niisketel aladel asuvates järvedes.

Kuigi valdav enamus maailma järvedest kahanes, suurenes vee hulk pea igas neljandas järves. Näiteks paljudes mägijärvedes seletati seda liustike sulamise ja igikeltsaga.

Mageveejärved ja veehoidlad sisaldavad 87 protsenti maailma soolavabast veest.