INTERVJUU ⟩ Tenzer: nii Pariis kui Berliin pelgavad Putini režiimi järel tulevat

Lääneriigid peavad mõistma, et pole muud lahendust kui Vladimir Putini režiimi hävitamine, ütleb Nicolas Tenzer, kes käis Tallinnas Lennart Meri konverentsil. Foto: Sander Ilvest

Nii Prantsusmaal kui ka Saksamaal ja USAs valitseb põhjendamatu hirm, et kui Vladimir Putini režiim kokku variseb, tuleb selle asemele midagi veel hullemat, ütleb Prantsuse mõttekoja CERAP juht Nicolas Tenzer.

Tema hinnangul on selles hirmus Putinile näo päästmise võimaluse pakkumine aga täielik nonsenss – tänasel Vene režiimil on juba täieliku kurjuse nägu ja tuhandete inimeste verest tilkuvad käed.

Teie presidendi esindaja ütles tänavuse Lennart Meri konverentsi lavalt, et Prantsusmaa on täielikult pühendunud NATO idatiiva kaitsmisele. Kas me võime selles kindlad olla?

Täiesti. Prantsusmaa pühendumus idabloki kaitsele on tõsine, kui küsimus on NATO liitlastes. Lugu on teine, kui küsimus on Venemaa alistamises.

On ka tahe kaitsta Ukrainat. Aga lugu on teine, kui küsimuse all on Ukrainale NATO liikmesuse tegevuskava andmine, Ukraina liitumiskõneluste alustamine ELiga ning Venemaa täielik lüüasaamine. Viimane tähendaks, et Venemaa peaks täielikult lahkuma Ukraina pinnalt, sealhulgas Krimmist, ning ka sellelt 20 protsendilt Gruusia territooriumilt, mida nad okupeerivad, tagastama Transnistria Moldovale. Samuti Venemaa alistamist Valgevenes, mis tähendab Lukašenka režiimi langemist. Ning ka Venemaa alistamist Süürias, mis tähendaks, et praegune režiim ei saaks tõenäoliselt võimul jätkata.

Minu arvates puudub nii Prantsusmaal kui ka Saksamaal, USAs ja osaliselt Ühendkuningriigis pikaajaline vaade Venemaa kaotusele.