MAAILM TASKUS. EUROOPA ERI ⟩ Paet: Lääs aitab Ukrainat ka sõjas küberruumis

Fotoillustratsioon Vene lipu ja programmeerimiskoodiga. Foto: La Nacion/ZUMA Press/Scanpix

Venemaa agressioonisõjaga Ukrainas on suurenenud ka Euroopat tabanud küberrünnakute arv. Kuidas on Euroopa Liidu tasandil korraldatud küberkaitse ja kas Liidul on võimekust ka vastu rünnata, rääkis saates «Maailm taskus. Euroopa eri» Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet.

«See on selge juba mõnda aega, et ei ole ühtegi klassikalist sõjalist konflikti maailmas, kus puuduks küberelement,» märkis Paet. «See on olemas muidugi ka Venemaa Ukraina-vastases agressioonis.»

Küberrünnakute ja muude taoliste intsidentide arv kasvas eelmisel aastal ka mujal Euroopas ning pahalasteks ei ole ainult Venemaa, vaid ka näiteks Hiina, Iraan, aga ka Põhja-Korea.

«Kui üldse midagi positiivset selles on, siis tuleb ka Euroopa Liidul kõigest sellest õppida, mida Venemaa praegu Ukraina vastu küberruumis teeb. Lääneliitlased on ka selle osas Ukrainaga tihedas koostöös, et küberrünnakuid tõrjuda ja kaitset tugevamaks teha. Nii et eks see on ka praktiline õppetund kõigile,» arvas Paet.

Kuigi praegused Euroopa-vastased küberrünnakud ei ole oma olemuselt midagi uut, siis kasvanud on sellise kübertegevuse hulk, mille eesmärk on saada ligipääs tundlikule infole nii riiklikes serverites kui Euroopa Liidu ametkondade omades. Lisaks üritatakse häirida veebilehtede ja serverite tööd.

«Kui ründaja profiili vaadata, siis ka need on erinevad. On need, kus on taga otsene riiklik huvi, aga kuhugi ei ole kadunud ka kõige klassikalisem kuritegevus küberruumis,» lausus Paet.

Kui rääkida erinevate riikide poolt korraldatavatest rünnakutest, tõdeb Paet, et Hiina lähtub peamiselt majanduslikust huvist ja majandusinfo saamisest, Venemaa rünnakud on aga suunatud rohkem internetitaristu kahjustamisele. Samuti on endiselt probleemiks Venemaa libainfo kampaania.

Saates tuleb veel juttu sellest, mida kujutab endast ELi küberkaitse strateegia, millised on ELi võimekused vajadusel vastu rünnata ja mida teha TikTokiga.

See saade on osa koostöös Euroopa Parlamendiga valmivast videointervjuude, debattide ja taskuhäälingute sarjast «Maailm taskus: Euroopa eri», mis püüab avada ELi ja selle liikmesriikide välispoliitilisi arusaamu.