Hispaania kohalikud valimised panevad Sáncheze võimulejäämise proovile
Hispaanias viiakse pühapäeval läbi kohalikud ja piirkondlikud valimised, mis peaksid näitama, kas peaminister Pedro Sánchezel on väljavaateid aasta lõpus peetavate üldvalimistega võimule jääda.
Alates 2018. aastast võimul olnud Sáncheze sotsialistid valitsevad koalitsioonis vasakpoolse Podemosega euroala neljanda suurusega majandust.
Valima läheb pühapäeval 12 autonoomset piirkonda, millest kümnes on sotsialistid võimul kas üksi või koalitsiooni osana.
Piirkondade valitsused on olnud Sáncheze olulised liitlased, eriti koroonapandeemia ajal, mil piirangute kehtestamine sõltus kohalikust võimust.
Valimised võivad aga tuua parempöörde, mille suurus võib saada määravaks aasta lõpu parlamendivalimistel, ütles Carlos III ülikooli politoloogiaprofessor Pablo Simón.
Kuid arvamusküsitluste tipus püsinud suurim opositsioonierakond, konservatiivne Rahvapartei (PP), on nimetanud valimisi referendumiks Sanchéze vastu.
«Ainult hääletamisega saame me 'Sanchismo' lehekülje keerata,» ütles PP esimees Alberto Núñez Feijóo.
Kuna paremtsentristlik partei Ciudadanos on vaat et välja surnud, loodab PP võitu kuues piirkonnas, mis on praegu vasakpoolsete käes. Positsioone loodetakse parandada ka Hispaania rikkaimas, Madridi piirkonnas.
Arvamusküsitluste põhjal on erakonna võimalused eriti head Põhja-Hispaanias La Rioja ja Aragóni piirkonnas, idas Valèncias ja Baleaari saartel. Kõigis neis on võimuletulekuks vaja paremäärmusliku Voxi toetust.
PP on valitsenud koos Voxiga viimastel aastatel Castilla-Leóni piirkonnas, kus paremäärmuslased on nad ühiskondlikes küsimustes, eriti abordi teemal, üsna ebamugavasse olukorda seadnud.
Vox on nähtavuse suurendamiseks otsustanud ühineda võimalikult paljude piirkonnavalitsustega, ütles konsultatsioonifirma Teneo analüütik Antonio Barroso.
«Seevastu PP juhtkond eelistaks viia Voxi kohalolu piirkonna täitevorganistes miinimumini, et vältida vastuolulisi olukordi, mis võivad partei tsentrist ja potentsiaalsetest tsentristlikest valijatest eemale tõugata,» ütles ta.
Eelmisel aastal PP esimeheks saanud Feijóo eesmärk on nihutada erakonda rohkem tsentri suunas.
«Ta müüs end mõõdukana ja ei tea nüüd, millist strateegiat paremäärmuslastega kasutada,» ütles Zaragoza ülikooli politoloog Cristina Monge.
Sanchéz omakorda püüab mobiliseerida vasakpoolseid Voxist lähtuvate ohtude eest hoiatades ja toob esile oma valitsuse edu inflatsiooni kärpimises ja majanduse tüürimises läbi keerulise koroonapandeemia.