ISLANDI LOODUS JA INIMESED ⟩ Andri Snær Magnason: inimesed on saanud nii võimsaks, et suudavad liigutada ookeane

Islandi kirjanik ja dokumentalist Andri Snær Magnason. Foto: Anton Smári

Pingestatud vastasseis loodusega on islandlastesse sügavalt salvestatud, ütles Postimehele üks tuntumaid islandi kirjanikke Andri Snær Magnason.

Looduskaitse pärast südant valutav islandi looja kirjutab oma raamatus «Ajast ja veest», kuidas inimkond liigub edasi liiga kiires tempos ja avaldab Maale liiga suurt survet, vähendades looduslikku mitmekesisust. Me peame tempot aeglustama, et vältida katastroofi, ütleb ta.

Siis tuli aga koroonapandeemia. Kõik peatuski.

Kuidas kulgeb aeg Islandil praegu?

Island liigub täiskiirusel. Turiste on Islandil rohkem kui kunagi varem ja ka rahvaarv kasvab, mis paneb tohutu surve infrastruktuurile, aga ka kinnisvaraturule.

Inimesed kolivad Islandile, asudes tööle turismivaldkonnas. Sündimus on samuti kõrge. Lisaks avas Island oma uksed Ukraina sõjapõgenikele ja neid saabus meile ligi 2000. See on suur asi ja tõi omakorda praeguses maailmas valitseva reaalsuse meile hästi lähedale.

Loodus muutub sama kiiresti. Liustikud sulavad aina kiiremini. Mitmed liigid on tõsistes raskustes, sealhulgas merelinnud. Näiteks​ lunnide populatsioon on viimase paarikümne aastaga vähenenud ligi 70 protsenti – need on miljonid linnud.

Kuidas loodus mõjutab islandlaste mõtlemist?

Üks asi, mis meie mõtlemist mõjutab, on ebakindlus. Islandil purskavad vulkaanid, väriseb maa ja on lumetormid. See pingestatud vastasseis loodusega ja elamine koos liustike, vulkaanide ning ääretu ookeaniga on meisse sügavalt salvestatud.

Asju planeerida on keeruline ja see jätab jälje ka sellele, kuidas me töötame. Isegi Islandi majandust tabab kord buum ja siis täielik kokkuvarisemine.

Kui islandlane kolib näiteks Norrasse, siis muutub elu seal talle ruttu üksluiseks, sest kõik on ennustatav ja kuidagi lihtne: ilm on parem, majandus on stabiilne ja poliitika on igav.