Scholz Tallinnas: Putin soovis NATOt nõrgestada, ent saavutas vastupidise

Saksa liidukantsler Olaf Scholz-i visiit. Foto: Sander Ilvest

Saksamaa kantsler Olaf Scholz pidas täna Tallinnas Eesti peaministri Kaja Kallase, Läti peaministri Krišjānis Kariņši ning Leedu peaministri Ingrida Šimonytėga aru julgeolekuküsimuste üle. 

«Oleme valmis kaitsma iga ruutsentimeetrit NATO territooriumist iga rünnaku eest. Ma mõtlen seda sõna-sõnalt,» ütles Scholz visiiti kokkuvõtval pressikonverentsil. «Saksa armee Bundeswehr on kujundatud nii, et saaksime kaitsta Ida-Euroopat. Iga liitlase kaitse on oluline kogu Euroopa julgeolekule.»

«Vajame Ukrainat ELis ja NATOs, sest hallid tsoonid rahu ei kindlusta. Vajame siin Saksamaa liidrirolli,» lisas Eesti peaminister Kaja Kallas. Läti peaminister Kariņš tähendas, et liberaalsed demokraatiad peavad olema ka sõjaliselt tugevad, et inimõigusi kaitsta.

«Ma loodan, et me ei harju mitte kunagi nende õudsete sõjapiltidega,» rõhutas Leedu peaminister Šimonytė, lisades, et ühtne vastasseis murrab agressori.

«Balti riikide ja Saksamaa vahelised koostöösuhted on väga head,» kinnitas Scholz. «Balti riigid ja Saksamaa – me oleme sõbrad.» «Putin soovis NATOt nõrgestada, ent saavutas vastupidise,» tõi kantsler esile.

Scholzil oli Kallasega pärastlõunal omavaheline kohtumine, millele järgnes töine õhtusöök ning Eesti, Läti, Leedu ja Saksamaa valitsusjuhtide ühine pressikonverents.

Olaf Scholzi külaskäik on sümboolse tähendusega, sest tegemist on kantsleri esimese visiidiga Eestisse pärast Saksamaa lubatud julgeoleku- ja kaitsepoliitilist pööret Zeitenwende, mille tulemusel otsustas Saksamaa kaasajastada Bundeswehri.

Eestisse jõudis Saksamaa valitsusjuht enne juuni lõpus peetavat Euroopa Ülemkogu kohtumist ning juulikuist NATO tippkohtumist Vilniuses. Viimase tähelepanu keskmes on muuhulgas ka NATO idatiiva kaitseplaan.

Saksamaa panustab NATO liikmete koostöös pikaajaliselt Balti riikide õhuturbesse, on Leedusse saatnud 700-liikmelise isikkoosseisu ja hoiab valvel oma mereväe, et vajadusel sekkuda ohuolukordadesse Läänemerel. Selline Bundeswehri pühendumus NATO idatiival on olnud Eestile väga oluline.

«Alustasime koostöö läbirääkimisi, mille eesmärgiks on see, et kolm Balti riiki hangiksid ühiselt Saksamaa tootjatelt keskmaa õhutõrjesüsteemi,» tõi Kallas edasistest kaitsekoostöö sammudest rääkides esile. «Eesti tõstab kaitsekulutusi 3 protsendini oma sisemajanduse kogutoodangust.»

Saksamaa viib lisaks oma kaitsejõudude tugevdamisele läbi ka energiapoliitika reformi ning keskendub alternatiivsete energiaallikatena päikese- ja tuuleenergeetikale. Seetõttu on Saksamaa huvitatud Balti riikides arendatavatest meretuuleparkidest. Balti energiaturud on plaanis Euroopaga paremini ühendada.

Ukraina on Saksamaalt saanud ligi 700 000 generaatorit, mille toel on Ukraina elektrisüsteeme Vene raketirünnakute ajal töös hoitud. Rahaliselt on Saksamaa toetanud Ukrainat sõjas ligi 17 miljardi euroga, tõi kantsler Scholz esile. Eesseisva NATO tippkohtumise fookus on sellel, kuidas aidata Ukrainal sõda võita.

Nädala alguses naasis Scholz Jaapanist G7 tippkohtumiselt, selle raames peetud kõnelustest Ukraina abistamise asjus andis kantsler reedel ülevaate ka kolme Balti riigi peaministritele. Tähtis on hoida Venemaale seatud sanktsioone ja takistada nendest kõrvale hiilimist, toonitas Scholz Jaapanis peetud kõnelusi resümeerides.