/nginx/o/2022/05/10/14542981t1h775d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/03/15/15200041t1heb93.jpg)
Igal viiendal Soome töötul ei tasu toetustest loobumine ja tööle minemine rahaliselt ära, väidab Soome majandusuuringute instituut (Etla).
Soome järgmine valitsus soovib 100 000 inimest tööpõllule tagasi saada, vahendab Soome rahvusringhääling Yle. Üks võimalus selleks on riiklike töötushüvitiste järkjärguline vähendamine.
Läbirääkimisi pidavad osalised uurivad ka eluasemetoetuste kärpimist.
Eelmisel aastal uuris ettevõtjate mõttekoda Etla, kui palju soomlasi asub nn heaolu lõksus, mis tähendab, et nende sissetulek ei tõuseks oluliselt, kui nad tööle läheksid. «Heaolu lõksus olemine tähendab, et tööle asumine ei suurendaks sissetulekut üle 20–25 protsendi,» ütles Etla analüütik Päivi Puonti.
Sellesse gruppi kuulub mõttekoja andmetel 50 000 kuni 100 000 töötut ehk kuni 20 protsenti kõigist töötutest.
Osaline tööaeg
Soome tervishoiu ja heaolu instituudi (THL) teadusprofessori Heikki Hiilamo sõnul on riigikassale kõige kahjulikum, kui inimesed töötavad osalise tööajaga ning saavad samal ajal töötushüvitist. «Neil poleks täistööajaga töötada kasulikum,» selgitas Hiilamo Ylele.
«Meil on sektorid, kus on suur tööjõupuudus, ja samal ajal on palju inimesi, kes saavad kohandatud töötushüvitist. See on natuke mõistatuslik,» ütles Hiilamo, kes kuulub ka Soome sotsiaalhoolekandesüsteemi uuendamise komisjoni. «Aprillis oli umbes 50 000 inimest, kes said kohandatud töötushüvitist, üsna paljud neist töötavad teenindussektoris.»
Hiilamo oletas, et osaline töötushüvitis võib olla lisa madalale palgale, andes ka tööandjale rahalise kokkuhoiu.
Elukallidus
Soome Tööstusliidu (EK) hinnangul tekivad heaolu lõksud siis, kui töö on madala palgaga, eluasemekulud suured ja pere lapsed vajavad päevahoidu.
Kõrge üürihinnaga eluasemetoetused ja sissetulekust sõltuvad päevahoiu tasud moodustavad võrrandi, mis ei motiveeri EK sõnul töötuid vanemaid tööle minema.
Tööstusliidu sõnul on see eriti tüüpiline pealinna piirkonnas.
«See ei ole nende inimeste, vaid pigem meie poliitilise süsteemi süü. See on loonud maksu- ja toetussüsteemi, kus töö ei tasu end alati ära,» vahendas EK direktorit Ilkka Oksalat Yle.
Töötuskindlustushüvitiste vähendamine ning Kela eluasemetoetuse ja sotsiaaltoetuste suurendamine võiks organisatsiooni teatel tuua tööturule ligi 25 000 uut töökohta ja hoiaks kokku ligi miljard eurot riigikulu.
Bürokraatia
200 sotsiaal- ja tervishoiualast vabaühendust liitev katusorganisatsioon Soste rõhutas, et nn heaolu lõksud ei tulene alati rahalistest muredest, vaid inimesed jäävad ka bürokraatia lõksu.
«Me kuuleme palju kaebusi seoses süsteemi keerukuse ja läbipaistmatusega, mis takistab inimestel paindlikult tööle asuda,» selgitas Soste spetsialist Anna Järvinen.
Järvineni sõnul on hüvitisi saavatel inimestel ka raske ette näha, kuidas tööle asumine nende pangaarvele laekuvat rahasummat mõjutab. «Ainuüksi hirm hüvitise katkemise ees võib inimesi tööturult eemale hoida,» sõnas Järvinen.