PIIRIVAIDLUS VENEMAAGA ⟩ Jaapani õppetund Eestile, Ukraina õppetund Jaapanile

Jaapani peaminister Fumio Kishida asetab selle aasta märtsis Ukrainat külastades pärja Butša veresauna ohvrite mälestuseks Foto: REUTERS / Valentyn Ogirenko

Eesti ning Jaapan on kaks riiki, kellel pole endiselt ametlikku piirilepingut Venemaaga. Taust on siiski erinev. Eesti loobus Petserimaast. Jaapan Venemaa poolt okupeeritud Lõuna-Kuriili saartest ehk Põhjaterritooriumist mitte. Miks Eesti ja Jaapan valisid poliitiliselt erineva tee?

2014. aasta veebruaris – tagantjärele tarkusena, ainult kaks nädalat enne Krimmi annekteerimist – allkirjastavad tollane Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa (nagu ikka) välisminister Sergei Lavrov Eesti-Vene piirileppe.

Pärast tseremooniat toimub pressikonverents. Kohal on ka paar ajakirjanikku Jaapanist, kes küsivad Lavrovi käest Põhjaterritooriumi kohta – need on Venemaa poolt okupeeritud Jaapani saared Hokkaidost põhja pool. Lavrov vastab pikalt, aga meelde jääb mõttekäik, et võib ju teoretiseerida ette ning taha, kuid kõige tähtsam on reaalsus ehk see, et saared on Venemaa käes. Kes tahab, võib tõlgendada: ei loe rahvusvaheline õigus ega lepingud, loeb see, kus asuvad Vene sõdurite saapad.