NATO välisministrid arutavad julgeolekugarantiisid Ukrainale

Copy
NATO välisministrite kohtumine Oslos 1. juunil
NATO välisministrite kohtumine Oslos 1. juunil Foto: Lise Åserud / Pool Photo via AP / Scanpix

NATO välisministrid keskenduvad tänasel kohtumisel Oslos julgeolekugarantiide pakkumisele Ukrainale pärast Venemaa agressioonisõja lõppu.

Samuti näivad vähenevat alliansi liikmete erimeelsused seoses Kiievi pingutustega liituda NATOga.

Venemaa sissetung Ukrainasse läinud veebruaris on hüppeliselt tugevdanud peaaegu 75 aasta eest Nõukogude Liidu vastu kokku kutsutud lääneriikide sõjalise alliansi meelekindlust.

Sellegipoolest on NATOs enne juulikuist tippkohtumist Vilniuses lahkarvamusi olulistes küsimustes. Neist kõige tähtsam on Kiievi jõuline soov liituda esimesel võimalusel NATOga, kus kehtib liikmeks saamise puhul konsensuslik põhimõte.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, keda toetavad Ida-Euroopa NATO liikmesriigid, kutsub üles andma juulis tippkohtumisel selget sõnumit, et Kiiev liituks alliansiga pärast Venemaa agressioonisõja lõppu.

Ent NATO riikide diplomaadid ütlevad, et alliansi peamine sõjaline jõud USA on vastu minema kaugemale 2008. aastal antud lubadusest, et ühel heal päeval saab Ukrainast liikmesriik.

NATOga liitumine tähendaks, et Ukrainale hakkaks kehtima alliansi kollektiivkaitse klausel, mis kohustab kõiki liitlasi pakkuma kaitsealast abi, kui mõnda selle liiget rünnatakse.

Üks kaalumisel olevaid variante on suurriikide pakkumine anda Ukrainale kahepoolseid julgeolekutagatisi aastatel, mil riik ei ole veel NATO täieõiguslik liige.

«Peame tagama, et ajalugu ei korduks, et selline Vene agressiooni muster Ukraina vastu lõppeks ka tegelikult,» ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg Oslo kohtumisel. «Seetõttu peab meil olema paika pandud raamistik, pakkumaks Ukraina julgeolekule garantiisid pärast sõja lõppu.»

Prantsuse president Emmanuel Macron toetas kolmapäeval käegakatsutavaid ja usutavaid julgeolekugarantiisid Ukrainale. Endiselt on õhus aga suured küsimused, kuidas hakkaksid kõik Kiievile antud lubadused tegelikult toimima.

«Peame andma Ukrainale jõulisi kaitsegarantiisid,» ütles Eesti välisminister Margus Tsahkna. «Tegu on selge sõnumiga [president Vladimir] Putinile ja Venemaale. Nad teavad ja mõistavad vaid selget keelt.»

Praktilisel tasandil püüab Stoltenberg läbi suruda aastakümnetepikkust programmi väärtusega 500 miljonit eurot aastas, et aidata Ukraina sõjaväel minna üle lääne standarditele. Seda lisaks kümnetesse miljarditesse eurodesse ulatuvale relvaabile, mida liitlasriigid on Ukrainale juba saatnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles