Eesti demineerija aitab Ukrainat vabastada maailma suurimast miiniväljast

Suurte kogemustega eesti demineerija Toomas Tamošjunas Sumõ oblastis koerte väljaõppekeskuses. Athos on üks Bosniast toodud belgia lambakoertest, kes hakkab sügisest Ukrainas maa seest miine ja lõhkemata mürske otsima. Foto: Jaanus Piirsalu

Ukrainast on saanud maailma suurim miiniväli. «Siin on tööd minu elupäevade lõpuni,» ütleb Ukrainas töötav eestlasest demineerija Toomas Tamošjunas​​.

«Mina Ukrainas kiiret lahendust ei näe,» nendib Eesti kaitseväe endine demineerija. Ta toob näiteks Mosuli linna Iraagis. Islamiriik valitses linna kolm aastat (2014–2017). Kui Iraagi valitsusväed linna ameeriklaste ja prantslaste toel lõpuks tagasi vallutasid, olid islamistid absoluutselt kogu linna ümbruse mineeritud. Eestlane õpetas Mosuli vabastamise järel aasta aega välja sealseid sapööre. «Need meeskonnad töötavad seal siiamaani täpselt samades külades, kus nad alustasid 2018. aastal,» sõnab Tamošjunas.

Ukrainas võib minna samamoodi kohtades, kus on käinud sõja kõige ägedamad lahingud: Donbassi regioon, Harkivi oblast ning Dnepri jõe paremkallas Hersoni ja Mõkolajivi oblastites.

Ukrainast on saanud kõige suurem mineeritud territoorium maailmas. Riik on juba möödunud selle ala «tunnustatud liidritest» Afganistanist ja Süüriast, väitis oma hiljutises raportis «Tulel kõndimine. Ukraina demineerimine» Ida-Euroopale keskenduv mõttekoda Globesec.