:format(webp)/nginx/o/2023/06/06/15372831t1hbc71.jpg)
Kiievi võimud teatasid täna, et Dnepri jõkke on Kahhovka tammi õhkimise järel valgunud 150 tonni mootoriõli ja miine.
«Plahvatuse tõttu valgus Dnepri jõkke 150 tonni mootoriõli,» ütles Ukraina presidendi kantseleiülema kommunikatsiooninõunik Darja Zarivna sotsiaalmeedias.
President Volodõmõr Zelenskõi sõnul on oht, et jõkke lekib üle 300 tonni õli.
Ukraina parlamendi liige Oleksi Gontšarenko näitas videopildis olukorda Hersoni linnas Dnepri jõe kaldal, öeldes, et õhus levib nafta lõhn. «Vesi saabub väga kiiresti ja õhus on nafta lõhna. Me tunneme selle katastroofi tagajärgi veel aastakümneid,» lausus ta.
Ukraina Lõuna väejuhatuse kõneisiku Natalja Humenjuki sõnul toob tulvavesi kaasa ka lõhkemata miine.
«Miinioht on äärmiselt suur, mistõttu suleti kaldavöönd, sealhulgas paremkallas, avalikkusele. Tõusev vesi toob miine vasakkaldalt. Pealegi ei ole kellelegi saladus, et vaenlase diversioonigruppide maabumise takistamiseks mineerisime kaldaid ka meie. Jah, selline veetõus võib suurendada isegi meie enda miinidest lähtuvat ohtu,» ütles Humenjuk.
Kahhovka hüdroelektrijaama tammi õhkimise järel toob veevool purunenud tammi tagant kaasa Vene tankitõrjemiine, mille vaenlased paigaldasid varem Dnepri vasakkaldale. Niinimetatud ujuvmoona plahvatusi on juba olnud, märkis UNIAN.
Tammist ülesvoolu asub Kahhovka veehoidla, kus oli enne tammi purunemist umbes 18 kuupkilomeetrit vett ehk umbes sama palju, kui on USA Utah’ osariigis Suures Soolajärves. Võrdluseks on Peipsi-Pihkva järves umbes 25 kuupkilomeetrit vett.
Välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et üleujutus võib tekitada piirkonna ökosüsteemile pöördumatut kahju.
«Nova Kahhovka loomaaia loomad on juba tõusuvees surnud,» ütles ta ja lisas, et see on alles algus. «Me ei ole tunnistajaks mitte ainult Ukraina, vaid piirkondlikku mõõtu ökotsiidile.»