Riigikogu 93 liiget esitasid avalduse eelnõu eritribunali loomise toetuseks

Riigikogu istung 15. mail 2023 Foto: Madis Veltman

Väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross (RE) andis täna 93 saadiku nimel riigikogu menetlusse avalduse eelnõu, kus nõutakse Ukraina-vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja täideviijate isiklikule vastutusele võtmist ning kutsutakse looma selleks ÜRO egiidi all rahvusvahelist eritribunali.

Saadikud märgivad eelnõus, et Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu on Teisest maailmasõjast saadik kõige jõhkram agressiooniakt Euroopas, mis nõuab adekvaatset õiguslikku reaktsiooni. Nende sõnul on agressioonikuritegu raskeim rahvusvaheline kuritegu, mis on kõigi teiste Ukrainas toime pandud kuritegude algpõhjus ja viib järgmiste raskete kuritegude toimepanemiseni, ning selle sooritajate vastutusele võtmine on kogu rahvusvahelise kogukonna kohus.

«Maailma riikide kohus on lisaks genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude sooritajatele võtta isiklikule vastutusele Ukraina-vastase agressioonikuriteo planeerijad, ettevalmistajad, vallapäästjad ja täideviijad,» seisab eelnõus.

Eelnõu kohaselt on agressioonikuritegu olemuslikult riigi juhtkonna sooritatud kuritegu ning juba Nürnbergi hartas sõnastati põhimõte, et agressioonisõja juhid, organiseerijad, algatajad ja kaasaaitajad, kes osalevad sõjaplaani koostamisel või täideviimisel, vastutavad kõigi tegude eest, mis selle plaani elluviimisel on ükskõik millise isiku sooritatud.

«Ilma agressioonikuriteo toimepanijate üle kohtupidamiseta ei ole võimalik saavutada õiglast ja kestvat rahu nii Ukrainas kui ka kogu Euroopas,» märgivad eelnõu esitajad, kelle sõnul tuleb Venemaa Föderatsiooni juhtkonna toime pandud agressioonikuriteo üle kohtupidamiseks luua ÜRO Peaassamblee egiidi all rahvusvaheline eritribunal.

Avalduse eelnõu kohaselt seab riigikogu Ukraina-vastase agressioonikuriteo üle kohtupidamiseks rahvusvahelise eritribunali loomise ja käivitamise Eesti välispoliitilise tegevuse prioriteediks.

Riigikogu kutsub eelnõus valitsust ja presidenti tõstatama selle küsimuse kõigil kohtumistel teiste riikide valitsustega, kõigis rahvusvahelistes organisatsioonides, kus Eesti on liige, ja kõigil rahvusvahelistel foorumitel, kus Eesti osaleb, ning tugevdama koostööd Ukraina valitsusega agressioonikuriteo uurimisel ja kurjategijate kohtu alla toomisel. «Riigikogu kutsub maailma riikide valitsusi ja parlamente, eriti Eesti liitlasi, üles aktiivselt toetama rahvusvahelise eritribunali loomist ÜRO Peaassamblee egiidi all,» seisab eelnõus.

Riigikogu on alates eelmise aasta algusest teinud Venemaa tegevuse hukkamõistmiseks ja Ukrainale toetuse avaldamiseks kuus avaldust ja ühe pöördumise. Muu hulgas on riigikogu tunnistanud Venemaa Föderatsiooni relvajõudude tegevuse Ukraina-vastases sõjalises agressioonis Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks ning kuulutanud Venemaa režiimi terroristlikuks ja Venemaa Föderatsiooni terrorismi toetavaks riigiks, kelle tegevusele tuleb ühiselt vastu astuda. Samuti on riigikogu toetanud Euroopa Liidu poolt Haagi rajatavat Venemaa Föderatsiooni agressioonikuriteo uurimise keskust, kutsunud maailma riike keskuse tegevusse igati panustama ning jätkama pingutusi rahvusvahelise eritribunali loomiseks.

Viimati võttis riigikogu tänavu 17. mail vastu 95 saadiku esitatud avalduse toetamaks Ukraina soovi liituda NATOga, mis on ainus tee reeglitel põhineva maailmakorra, kestliku rahu ja Euroopa demokraatlike riikide julgeoleku tagamiseks.