AEG SAADA SÕBRAKS Pariis loobub võitlusest rottidega ja palub linlastel närilistega koos elama õppida (2)

Copy
Rott nosib Pariisis Seine’i jõe kaldal Pont-Neufi silla lähistel turistidest maha jäänud saia.
Rott nosib Pariisis Seine’i jõe kaldal Pont-Neufi silla lähistel turistidest maha jäänud saia. Foto: Christian Hartmann / Reuters / Scanpix

Pariisi linnavõimud on aastaid võidelnud üha rohkearvulisemaks muutuvate rottide tõrjumisega, kuid nüüd on sotsialistist linnapea Anne Hidalgo administratsioon otsustanud sõbralikuma lähenemise kasuks, kus püütakse senisest rahumeelsemalt koos närilistega Prantsusmaa pealinnas hakkama saada.

«Linnapea juhendamisel oleme otsustanud moodustada kooseluküsimusega tegeleva komisjoni,» teatas rahvatervise küsimustega tegelev Pariis abilinnapea Anne Souyris eile linnavolikogu istungil. Tema sõnul luuakse töörühm, mis asub otsima viise, kuidas rottidega toime tulla tõhusalt ja pariislastele «talutaval» viisil.

Seni järgiti Prantsusmaa pealinnas 2017. aastast pärit nn rotivastast plaani ehk 1,7 miljoni eurost strateegiat, mille raames paigaldati kogu linna õhukindlaid prügikaste ja kasutati tuhandete agressiivsete hävitusoperatsioonide käigus rohkelt rotimürki, vahendas Politico.

Opositsioon on juba kostitanud Souyris’ avaldust mõnitustega. Üks uut kava rünnanutest on Vabariiklaste ridadesse kuuluv 17. linnaosa vanem Geoffroy Boulard, kes on varemgi korduvalt väljendanud muret rottide vohamise üle Pariisis.

«Anne Hidalgo meeskond ei valmista kunagi pettumust,» kirjutas ta irooniliselt Twitteris, pidades närilistega leebet ümberkäimist küsitavaks strateegiaks. «Pariis väärib paremat.»

Loomaõiguslaste ühendused on samas tervitanud katset jõuda sõbralikemate suheteni näriliste kogukonnaga.

«Praegused meetodid on ebatõhusad ja julmad,» kirjutas Twitteris ühendus Paris Animals Zoopolis. «[Töörühma] loomine uute meetodite läbimõtlemiseks ja katsetamiseks on tähtis; toetame muid alternatiive peale kahjuritõrje.»

Pariis on rotiprobleemiga võidelnud läbi aegade.

14. sajandil läks närilistelt liikvele muhkkatkulaine, mis tappis peaaegu poole linna elanikkonnast. Samas aastatel 1870–1871 Prantsuse-Preisi sõja käigus toimunud Pariisi piiramisel ajal päästsid rotid paljude elanike elu, olles nälgivale rahvale peamiseks toiduallikaks.

Pariisi rottide arvukus on viimastel aastatel püsinud umbes kuue miljoni juures, kuid tänavused prügivedajate streigid tekitasid muret, et see võib tuua kaasa näriliste hulga plahvatusliku kasvu.

Rotiprobleem kasvab aga mujalgi maailmas: näiteks New York eraldas tänavu 3,5 miljonit dollarit nn rotivaba tsooni loomiseks ja pani projekti juhtima n-ö rotitsaari.

Kliimamuutuste tulemusel kerkiv temperatuur muudab teadlaste hinnangul linnad kahjuritele nagu rotid üha soodsamaks elukeskkonnaks, sest seal on neil võimalik paljuneda aasta ringi.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles