Boris Johnson astus parlamendiliikme kohalt tagasi

Endine Briti peaminister Boris Johnson. Foto: DANIEL LEAL

Endine Suurbritannia peaminister, konservatiivide parteisse kuuluv Boris Johnson teatas, et lahkub parlamendist.

«Olen kirjutanud oma inimestele Uxbridge'is ja Lõuna-Ruislipis (üks paljudest ringkondadest Londonis - toim.), et öelda, et ma astun koheselt tagasi ja sellega kutsun esile ka uue saadiku valimise,» kirjutas Johson oma pöördumises. «Mul on väga kahju lahkuda oma imelisest valimisringkonnast. Mul on olnud suur au teenida neid nii linnapea kui ka parlamendiliikmena,» lisas ta.

Johnson teatas tagasiastumisest pärast seda, kui oli saanud ametiasutuste koostatud kirja Partygate'i kaasuse kohta. Eri erakondade parlamendiliikmetest koosnenud privileegide komitee uuris, kas Johnson valetas alamkoja liikmetele, kui selgitas tekkinud küsimusi võimalike rikkumiste osas, mille ta pani toime peaministrina Downing Streetil koroonaajal pidutsedes.

Johson süüdistas komiteed katses «teda välja kihutada» parlamendist. Pöördumises ta lisas: «Neil ei ole endiselt tõestuse raasugi, et ma teadlikult või hoolimatult eksitanud alamkoda.»

Märtsis tunnistas Johnson, et eksitas parlamenti, kuid eitas, et tegi seda teadlikult.

Tänaseks 58-aastane Johnson ütles, et astub viivitamatult tagasi. See omakorda tähendab aga, et Johnsonist vabaks jäävale rahvasaadiku kohale võrdlemisi marginaalses ringkonnas kuulutatakse välja koheselt vahevalimised.

Tegemist on järjekordse poliitilise survepunktiga praegusele valitsusjuhile Rishi Sunakile.

Populistliku mainega poliitik on olnud juba mõnda aega parteideülese komitee juurdluse all küsimuses, kas ta valetas peaministri ametis olles korduvalt parlamendile COVID-19 pandeemia ajal aset leidnud pidudest, mis rikkusid toona kehtinud niinimetatud lokdaun-reegleid.

Varem sel aastal jäi Johnson raevukalt seisukohale, et ta ei ole valetanud.

Kuid ajal, mil komisjon valmistub oma juurdluse tulemusi avalikustama, ütles Johnson, et temaga oli võetud ühendust tegemaks selgeks, et nad on otsustanud kasutada juurdlust tema parlamendist minema kihutamiseks.

Privileegide komitee, milles enamus parlamendiliikmeid tuleb tema enda Konservatiivsest parteist, võib vajadusel kehtestada sanktsioonid parlamendi eksitamise alusel, sealhulgas peatada saadiku mandaat.

Tavapäraselt tähendab mandaadi peatamine kauemaks kui 10 tööpäevaks juba vahevalimiste korraldamist süüdlasest parlamendiliikme koduringkonnas.

Ent Johnson otsustas siiski minna ennetava taktika teed enne komisjoni tulemuste avaldamist ja astus tagasi. Võimalus olnuks ka jõukatsumine oma koduses Uxbridge'i ja Lõuna-Ruislipi valimisringkonnas Loode-Londonis. Seal on tal kerge enamus veidi üle 7000 häälega.

Johnson taunis komisjoni, mille eesotsas on pikaaegne opositsioonipoliitik Tööparteist Harriet Harman, ja nimetas seda «känguru kohtuks» ehk kohtuks, mis püüab süüdlast kiirelt ja puudulike asitõendite alusel süüdi mõista.

«Äärmiselt kurb on lahkuda parlamendist, vähemasti praeguseks, ent üle kõige olen ma hämmeldunud ja vapustatud, et mind on võimalik niimoodi välja tõrjuda, antidemokraatlikult, täiesti varjamatu erapoolikusega,» ütles ta.

Varem päeval tänas Johnson vastuolulise autasustamistseremooniaga oma lähemaid Brexiti liitlasi, kelle hulgas oli ka ametnikke, kes on seotud Partygate'i saagaga.

Ühtlasi teatas samal ajal oma tagasiastumisest rahvasaadiku koha pealt Nadine Dorries, kes oli Johnsoni valitsuse kultuuriminister.

Johnsoni tagasiastumine on omamoodi kättemaks, sest Sunak ja toorid on üsna kaugel maas arvamusküsitlustes peamisest opositsioonierakonnast Tööparteist. Ja järgmisel aastal ootavad ees juba üldvalimised.