Colombia valitsus ja ELN-i mässulised sõlmisid kõnelusteks relvarahu

Kõneluste kolmandat vooru vahendanud Kuuba president Miguel Diaz-Canel istub Colombia presidendi Gustavo Petro ja ELN-i juhi Antonio García vahel. Kuuba pealinnas Havannas sõlmisid ELN ja Colombia valitsus kuue kuu pikkuse relvarahu. Foto: Stringer / Reuters / Scanpix

Colombia valitsus ja mässuliste rühmitus ELN sõlmisid reedel relvarahu, et viia Kuuba pealinnas Havannas lõpule kolmas rahukõneluste voor eesmärgiga lõpetada aastakümneid kestnud relvakonflikt selles Ladina-Ameerika riigis.

Kuuba välisminister Bruno Rodríguez ütles, et kokkuleppele «kahepoolsest, riiklikust ja ajutisest relvarahust» kirjutati alla Colombia presidendi Gustavo Petro ja ELN-i juhi Antonio García juuresolekul.

Aastal 1964 asutatud ELN-il oli mullu enam kui 5800 võitlejat, selgub ametlikest andmetest. ELN võttis osa ka luhtunud läbirääkimistest Colombia viimase viie valitsusega.

Dialoog ELN-iga algas 2018. aastal toonase riigipea Juan Manuel Santose ajal, ent see katkes 2019. aastal, mil toonane konservatiivne president Iván Duque seda nõudis, kui autopommiplahvatuses pealinnas Bogotás asuvas politseiakadeemias hukkus 22 inimest.

Endine siss Petro, kellest mullu augustis sai Colombia ajaloos esimene vasakpoolne riigipea, võttis ühendust ELN-iga veidi aega pärast võimule tulekut seoses oma seisukohaga püüelda «täieliku rahu» poole.

Osapooled naasid ametlike kõneluste juurde novembris Venezuelas ning see oli 2019. aasta järel esimene kord. Teine voor peeti Mehhikos ja kolmas ehk praegune, Kuubal.

Reedel jõuti allkirjastamiseni ilmselt osaliselt ka seetõttu, et vaid mõne päeva eest tühistas Colombia peaprokurör Petro palvel ELN-i liidri García vahistamiskäsu.