Maailma tuumariigid, eeskätt Hiina, suurendasid geopoliitiliste pingete kasvades mullu kolmandat aastat järjest investeeringuid tuumaarsenali, näitavad kaks täna avaldatud uuringut.
Kulutused tuumaarsenalile kasvasid kolmandat aastat järjest
Maailma üheksa tuumarelvastatud riiki kulutas eelmisel aastal tuumaarsenalile kokku 82,9 miljardit dollarit, millest üle poole langes USA arvele, näitab ühenduse Rahvusvaheline Kampaania Tuumarelvade Kaotamiseks (ICAN) avaldatud raport.
Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) uue raporti järgi kahanes Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, India, Iisraeli, Põhja-Korea, Pakistani ja USA tuumalõhkepeade koguarv 2022. aasta alguse 12 710-lt selle aasta alguseks 12 512-le.
Osa vanemaid lõhkepäid on läinud plaanilisele demonteerimisele. Potentsiaalseks kasutuseks on SIPRI andmetel laovarus 9576 lõhkepead ehk 86 rohkem kui aasta varem.
«Hakkame liginema või oleme juba jõudnud tuumarelvade arvu vähenemise pika perioodi lõppu,» ütles SIPRI direktor Dan Smith.
Kuigi kasutatavate tuumalõhkepeade arv hakkab kasvama, ütles Smith, et neid on endiselt oluliselt vähem kui 1980. aastate üle 70 000 tuumalõhkepea.
Lõhkepeade arvu kasvu põhiraskus langeb Hiinale, kes suurendas oma varu 350 lõhkepealt 410-le. Varu suurendasid ka India, Pakistan ja Põhja-Korea ning väiksemas ulatuses Venemaa, kelle laovaru kasvas 4477 lõhkepealt 4489-le. Ülejäänud tuumariikide arsenal jäi endisse suurusse.
Ligi 90 protsenti kõigist maailma tuumalõhkepeadest kuulub Venemaale ja Ühendriikidele.