INTERVJUU ⟩ Soome võrdõigusvolinik: abieluvõrdsus tugevdab institutsiooni kõigi jaoks

Arutelu seksuaalvähemuste õiguste üle on vajalik, kuid seda ei tasu asjatult venitada, sest lõpuks viib tee ikkagi abieluvõrdsuseni, leiab Soome võrdõiguslikkuse volinik Rainer Hiltunen. Foto: Eero Vabamägi

Kõigi abieluvõrdsuse kehtestanud maade kogemus näitab, et isegi kui eelnev arutelu on terav, kaob küsimus pärast otsuse langetamist kiiresti päevakorrast ning tagantjärele ei kahetse ka varasemad kriitikud abieluõiguse laiendamist, ütles Soome võrdõiguslikkuse volinik Rainer Hiltunen.

Kuigi Hiltuneni hinnangul on arutelu ühiskondlike väärtuste üle tarvilik, ei muuda see ometigi arengusuunda, mistõttu tasub tema sõnul ehk õppida Soome kogemusest, et enamik abieluvõrdsusega kaasnevaid hirme on alusetud: pärast sooneutraalse abieluseaduse jõustumist 2017. aasta kevadel pole Soome ühiskond kuidagi lõhestunud ega nõrgenenud, abielu on endiselt tugev ja sündimus pole samuti kahanenud.

Kui te kuulate praegu Eestis abieluvõrdsuse kehtestamise ümber käivat debatti, kuivõrd tunnete, et olete teinud ajarännaku kümne aasta tagusesse Soomesse, kus arutleti sama asja üle?

Seda arutelu tuleb pidada, seda on tarvis. See ei pea olema pikk ja valuline. Kuid küsimus on muutustest ühiskonnas, ühiskonna väärtustest. See märgib muutust näiteks suhteid käsitlevate seadustena. Küsimus on geide ja lesbide aktsepteerimisest võrdsena, kuid vaadates seda abieluõiguse prillidega.

Ning need muutused ei juhtu ilma mõningase aruteluta. Inimesed on harjunud, et asjad püsivad nii, nagu need on ja see on üsna loomulik – me oleme lihtsalt sellised. Kuid muutused toimuvad ühiskonnas Euroopa ja maailma tasandil. Sellele leiab kinnitust, kui vaadata muutusi naiste ja meeste võrdõiguslikkuses, muutused on toimunud selles, kuidas puudega inimesed on osa ühiskonnast, kuidas eri usundid eksisteerivad koos. Abieluvõrdsus on üks järjekordne märk sellest muutusest.

Ma olen kindel, et Eestis läheb samamoodi, nagu on läinud kõigis teistes riikides – pärast seda, kui seadus on vastu võetud, pinge kaob. Inimesed mõtlevad, et oh kui hea, et see on tehtud, nüüd oleme tulemusega enam-vähem rahul. Sellest saab omamoodi möödanik. Ja siis tekib uus teema, mis märgib muutust.