Parlamendikomisjon: Johnson vassis koroonapidude asjus sihilikult
Boris Johnson viis peaministrina parlamendiliikmed Downing Streeti «koroonapidude» asjus meelega eksiteele, leidis Ühendkuningriigi parlamendikomisjon neljapäeval.
Parteideülene privileegide komisjon ütles, et 58-aastase Johnsoni saadikumandaat oleks parlamendi korduva solvamise ja parlamendiprotsessi õõnestamise katsete tõttu 90 päevaks peatatud, kui ta ei oleks eelmisel nädalal ise tagasi astunud.
Johnson ennetas lahkumisavaldusega uurimistulemuste avaldamist, süüdistades komisjoni poliitilistes sepitsustes, ehkki selle liikmete enamik on tema enda Konservatiivsest Parteist.
Ka raporti sisu teatavaks tegemine ei sundinud teda kahetsema, vaid ta süüdistas seitsmeliikmelist komisjoni demokraatiavastasuses ning raportit «pikaajalise poliitilise atentaadi viimaseks noalöögiks».
Kauaoodatud 106-leheküljeline dokument oli arvatust kriitilisem, eriti sanktsioonide poolest, mida kavatseti soovitada.
Harilikult tuleb parlamendiliikmetel komisjoni soovituste üle hääletada ning juba mandaadi peatamine kauemaks kui 10 tööpäevaks tähendanuks vahevalimiste korraldamist süüdlasest parlamendiliikme koduringkonnas.
Johnsoni puhul tähendanuks see jõukatsumist Loode-Londoni Uxbridge'i ja Lõuna-Ruislipi valimisringkonnas, kus tema konservatiivid 2019. aasta detsembris valimised võitsid.
Aga vaid 7200-kohaline ülekaal ja tooride selge allajäämine leboristidele arvamusküsitlustes ei oleks kindlat võitu toonud.
Johnson võeti parteideülese komisjoni juurdluse all niinimetatud Partygate'i skandaaliga seoses. Küsimus oli selles, kas ta valetas peaministrina korduvalt parlamendile Covid-19 pandeemia ajal toimunud pidude kohta, mis rikkusid toona kehtinud niinimetatud lockdown-reegleid.
Pidude avalikuks tulemine vallandas rahva hulgas pahameele. Eriti kurjad olid perekonnad, kelle lähedased surid koroona tagajärjel.
Skandaal andis tõuke Johnsoni langusele peaministrina ja viis ministrite mässuni, mis sundis teda eelmise aasta juulis tagasi astuma.