/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/06/15/15393246t1h532d.jpg)
Seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse hakkasid Euroopa riigid oma sõjalisi eelarveid kiiresti suurendama, kuid Euroopa relvatööstus ei olnud valmis kogu nõudlust rahuldama, vahendas neljapäeval uudisteagentuur UNIAN väljaande Politico artiklit.
Euroopal napib Politico hinnangul tõsiselt relvi (1)
Eurooplasi päästab Ameerika sõjatööstuskompleks.
«2022. aastal kasvasid Euroopa kulutused 13 protsenti 345 miljardile dollarile, mis on peaaegu kolmandiku võrra rohkem, kui kümme aastat tagasi. Suurem osa kulutustest oli reaktsioon Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse. Nüüd on küsimus selles, kuidas seda raha kulutatakse,» seisis artiklis.
Väljaande autorid märgivad, et Euroopa riigid kulutavad praegu umbes poole oma kaitseostudest USA varustusele ning Washington püüab tagada, et see sõltuvus püsiks.
Euroopa juhid on vastupidi otsustanud oma sõjatööstust arendada, kuid sellega kaasnevad endiselt ilmsed probleemid.
Politico märgib, et Euroopa ettevõtetel on laialdased kogemused militaartootmises ning nad on võimelised tootma peaaegu kõike alates Prantsuse hävitajatest Rafale kuni Saksa tankideni Leopard. USA suudab aga praegu pakkuda Euroopa valitsustele kaasaegsemaid ja tehnoloogilisemaid relvi, mille seas näiteks ründehävitajaid F-35.
Samuti ei tule Euroopa kaitsetööstus toime kõigi tellimustega, näiteks õlalt tulistatavate rakettide ja suurtükimürskude osas.
«Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse tahavad Euroopa riigid importida relvi rohkem ja kiiremini,» seisis Stockholmi Rahvusvahelise Rahuuuringute Instituudi (SIPRI) raportis.
Seda nõudlust katavad Ameerika ettevõtted, kes varustavad Euroopa armee tankitõrjesüsteemidega Javelin, tankidega M1A1 Abrams ning hävitajatega F-16 ja F-35.
«Vajadus relvavarusid täiendada ja varustuse tarnimist Ukrainasse suurendada on kiireloomuline ning pärast aastakümneid kestnud kärpimist on kontinendi kaitsetööstus hädas kohanemisega,» seisis väljaandes.