AK ⟩ Läti uus vana valitsus

Vastvalitud Läti president Edgars Rinkēvičs pressikonverentsil ajakirjanike ees. Läti presidendi valimised seimis näitasid lõhesid valitsuskoalitsioonis, peaminister Krišjānis Kariņšil seisab ees ülesanne laiendada koalitsiooni opositsiooni võrra, kelle häältega Rinkēvičs ametisse valiti.  Foto: Roman Koksarov/AP/Scanpix

Seimil õnnestus 31. mail valida kolmandas voorus Läti uueks presidendiks välisminister Edgars Rinkēvičs, kuigi paljud vaatlejad ennustasid pikemat valimisprotsessi. Pärast seda kui senine president Egils Levits oli teatanud, et ei osale valimistel, kuna tal pole valituks saamiseks parlamendis piisavalt hääli, sai selgeks, et lõhed valitsuskoalitsiooni kolme erakonna vahel püsivad.

Teades, et koalitsioonipartnerid Uuest Ühtsusest ja Rahvuslikust Alliansist ei pooldanud Ühinenud Nimekirja presidendikandidaati Uldis Pīlensit, üritasid Ühinenud Nimekirja liikmed oma kandidaadile leida hääli opositsiooni ridadest. Kui see sai ilmsiks peaministrile, viis see mänguni kinniste kaartidega ning erakond Uus Ühtsus mängis koalitsioonipartnerid osavalt üle.

Kuluaarides oli kuulda, et Rahvuslik Allianss lootis hääletamise teisele voorule, et siis pakkuda presidendiametisse praegust kaitseministrit Ināra Mūrniecet. Hääletamise esimeses voorus selgus, et opositsiooniline Roheliste ja Talurahva Liit hääletas Rinkēviči poolt, kuid see ei muutnud Rahvusliku Aliansi käitumist, nad leidsid ennast täbaras olukorras ja üheteistkümnes Läti president – Edgars Rinkēvičs – valiti opositsiooni häältega.