Saada vihje

Šveitslased hääletavad kliimaseaduse ja ettevõtete maksustamise üle

Copy
Šveitsi lippudega inimesed Bernis parlamendihoone ees. Pilt on illustreeriv.
Šveitsi lippudega inimesed Bernis parlamendihoone ees. Pilt on illustreeriv. Foto: Denis Balibouse / Reuters / Scanpix

Šveitsi kodanikud hääletavad pühapäevasel referendumil mitme erineva teema – uue kliimaseaduse, suurettevõtete maksustamise ja koroonameetmete üle.

Hääletuse tulemusena võidakse karmistada nii Alpiriigi kliimameetmeid kui ka maksustamist.

Kliimamuutuste hääletus puudutab ettepanekut, millega Šveits võtaks kohustuse muutuda 2050. aastaks süsinikuneutraalseks ja vähendada oma suurt sõltuvust imporditud naftast ja gaasist.

Kogu Šveitsis kasutatav maagaas ja nafta on imporditud ning üldiselt moodustab umbes kolmandiku riigi energiaressurssidest importenergia.

Lisaks võtaks valitsus rahaliselt kohustuse toetada puhtale energiale üleminekut.

Küsitluste järgi toetab ettepanekut üle 60 protsendi šveitslastest. Sellele on häälekalt vastu seisnud vaid populistlik parempartei SVP.

Kliimamuutused on Šveitsis pälvinud palju tähelepanu muu hulgas Šveitsi Alpide liustike sulamiskiiruse tõttu. Aastatel 2001–2022 on kadunud kolmandik jääst.

Valitsuse ettepanek on vastus kliimaaktivistide veel rangemale ettepanekule, mille kohaselt keelataks Šveitsis 2050. aastaks kogu nafta ja maagaasi kasutamine sootuks.

Teine rahvahääletuse teema puudutab suurettevõtete maksumäära tõstmist.

Praktikas tõstaks reform enam kui 750 miljoni euro suuruse käibega ettevõtete maksumäära, mis tooks riigile ohtralt täiendavat tulu.

Valitsuse eesmärk on, et muudatus võimaldaks Šveitsil ühineda Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelise lepinguga, mille eesmärk on kehtestada rahvusvahelistele ettevõtetele minimaalseks tulumaksuks 15 protsenti.

Küsitluste põhjal on seda algatust toetanud ka üle 70 protsendi šveitslastest.

Mitmes Šveitsi kantonis on ettevõtete maksumäär rahvusvahelises võrdluses olnud väga madal.

Kolmas hääletusteema puudutab valitsuse koroonapoliitikat, kuigi Šveitsis on koroonapandeemia tõttu kehtestatud piirangutest loobutud juba enam kui aasta tagasi.

Šveitsi valitsus on endiselt soovinud säilitada seadust, mis lubab vajadusel koroonapiiranguid kehtestada. Valitsus on asja põhjendanud sellega, et viiruse uute ohtlike variantide ilmumist pole veel võimalik prognoosida. Vajadusel võimaldaks seadus muu hulgas kasutusele võtta koroonapassi.

Valitsus on lootnud seadust jõus hoida vähemalt 2024. aasta keskpaigani.

Selle hääletuse on algatanud inimesed, kes on olnud vastu seaduse ja koroonameetmete kehtivuse pikendamisele laiemalt.

Koroonameetmete üle on Šveitsis 2021. aastal juba kord hääletatud, kui kodanikud need laialdaselt heaks kiitsid.

Tagasi üles