/nginx/o/2022/09/30/14867686t1h8bcb.jpg)
Mälestused Teise maailmasõja lõpust on Jaapanis endiselt väga elavad, ent endisi vaenlasi on pärast sõda võimalik lepitada, kui agressor palub andestust ja ollakse siiralt valmis rahu nimel tööd tegema, ütles Postimehele Lennart Meri konverentsil Jaapani rahvusvaheliste suhete professor Akiko Fukushima.
Kuidas suhtub Jaapani ühiskond Venemaa poolt pidevalt üleval hoitavasse tuumasõja ähvardusse?
Jaapani ühiskond tuli meie linnade vastu suunatud tuumarünnakust läbi. Isegi praegu, mil Hiroshimas ja Nagasakis toimunust on möödas üle seitsmekümne aasta, on inimeste mälestused sellest endiselt väga erksad.
Ohvrid räägivad oma lugusid. Me õpime neid koolis. Töötame selle nimel, et maailmast kaoksid tuumarelvad. Jätkame seda tööd isegi praegu, kuigi Venemaalt tuleva ohu tõttu on nii keeruline aeg.
Jaapani peaministri Fumio Kishida valimisringkond on Hiroshima linnas ja ta on pakkunud Hiroshima tegevusplaani eesmärgiga tuumarelvade arvu maailmas vähendada. Loodan, et suudame ühiselt veenda Venemaad loobuma plaanist kasutada taktikalist tuumarelva.
/nginx/o/2023/06/22/15407793t1h9203.jpg)
Jaapani kohal on aga pidev rünnakuähvardus naabruses asuva Põhja-Korea tegevuse tõttu. Põhja-Korea katsetab rakette ja relvasüsteeme. Venemaa agressioon Ukrainas on mõjutanud Põhja-Koread otseselt. See on tugevdanud nende usku, et ka Põhja-Koreal peab olema tuumarelv, et ellu jääda.
Kõik see on suurendanud relvade katsetamist meie lähimas naabruses ja sellega kaasneb väga palju probleeme.
Kui elaksite Jaapanis ja kuuleksite uudistest, et Põhja-Korea suunas ballistilised raketid Jaapani poole, ning saate teate, et tuleb evakueeruda, peites end lähimasse tugeva struktuuriga hoonesse – kas te ei kardaks?
Me oleme väga hirmul. Koolides korraldatakse pidevalt õppusi, kuhu ja kuidas tuumarünnaku ohu korral evakueeruda.
Akiko Fukushima
- Professor Akiko Fukushima on Jaapani mõttekoja Tokyo Fond juurde kuuluva Aasia Keskuse vanemteadur.
- Teaduskraadid rahvusvahelistes majandussuhetes ja avalikus poliitikas.
- On varem töötanud Jaapani riikliku teadusuuringute edendamise instituudi (NIRA) poliitikauuringute direktorina ja on Brüsselis asuva EL-Aasia Keskuse rahvusvahelise nõuandekogu liige.
- Oli Jaapani endise peaministri Shinzō Abe riigikaitsenõukogu liige.
- Teeb kaastööd ajakirjale Global Governance.
Kuidas vaenlasi lepitada? Palun kirjeldage Jaapani kogemust sellel teel pärast Teist maailmasõda.
Jaapan tõusis pärast Teist maailmasõda sisuliselt tuhast ja jaapanlased andsid endale tugeva tõotuse, et me ei võitle enam mitte kunagi üheski sõjas.
See on meie patsifistlik minevik. Meile on rahu väga tähtis.
Leppimise alguspunkt oli esiteks soov ühineda rahvusvahelise kogukonnaga, liituda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga (ÜRO) ja teha kõike, mida tahes suudame teha üleilmse rahu ja stabiilsuse heaks.
Seda oleme järjepidevalt teinud. Probleem on aga selles, et ÜRO ei funktsioneerinud sellisel moel, nagu me ÜRO hartalt ootasime ja lootsime.
Teiseks töötasime pärast Teist maailmasõda ehitamaks koostööliitu USAga. Otsustasime sõjalisest võimust loobuda, ent oma riigi jätkuvaks kaitseks vajasime toetavaid liitlassuhteid ja otsustasime panustada USA-le.
Mõlemad, nii Jaapan kui ka USA, tegid ekstra pingutuse, et omavahelisi suhteid sõja järel parandada.
Ei pingutatud mitte ainult kõrgeimal poliitilisel tasandil. Lepitusse panustasid kohalikud omavalitsused ja lõpuks ka inimeselt inimesele suhtlemine. Näiteks USAs on väga palju projekte, mis võimaldas Jaapani noortel saada haridust USAs.
/nginx/o/2023/06/22/15408134t1h8d9a.jpg)
Kolmandaks on Jaapan pingutanud parandamaks suhteid teiste Aasia riikidega, sest me põhjustasime Aasias palju valu. Oleme tundnud kahetsust ja oleme siiralt vabandanud, väljendades oma kahetsust ja pakkudes piirkonnas arenguabi.
Näiteks oleme toetanud Aasia riikides infrastruktuuri arengut ja inimressursi arendamist haridusprogrammidega. Arenguabi andes oleme püüdnud kuulata partnerite vajadusi ja reageerida sellele, mitte omal algatusel ideid realiseerinud.
Sõja mälestus on väga tugevalt jaapanlaste mälus ja see on jätnud väga tugeva jälje kogu Jaapani ühiskonnale.
Üks rahu ja lepitamise nähtav väljendus on volditud valged linnud, mida teeme tuhandeid ja kingime neid haigetele või inimestele, kes kannatavad. Need valged paberlinnud on meie solidaarsuse sümbol ja näitavad ka, et oleme nendes küsimustes koos, ükskõik kus maailmaosas me elame.
Kui Hiina ründab Taiwanit, siis mida Jaapan teeb?
Jaapani huvi on sellist rünnakut ennetada, kuigi Hiina president Xi Jinping ütles möödunud aastal parteikongressil, et ta ei välista jõu kasutamist eesmärgiga ühendada Taiwan Hiinaga.
Enne kui ta otsustab jõudu kasutada, on väga palju võimalusi Taiwanit kahjustada. Näiteks saab Hiina korraldada väärinfo operatsioone. Kõiki Hiina jõuakte tuleb takistada.
Jaapanile on rahu ja stabiilsus Taiwanis ülimalt tähtis, sest Taiwani väin on vaid 110 km kaugusel Jaapani läänepoolsemast saarest. See on meile väga lähedal.
:format(webp)/nginx/o/2023/06/22/15408137t1hcec3.jpg)
Hiina heidutamisel tuleb kasutada kõiki strateegilise kommunikatsiooni vahendeid ja näidata, et jõu kasutamise vastu Taiwanis on nii Kanada, USA, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Korea kui ka Euroopa Liit.
Kuidas mõistetakse Jaapanis praegu sõda Ukrainas?
Krimmi annekteerimine 2014. aastal oli šokeeriv ohumärk, ent 2022. aasta sissetungi Ukrainasse ei saanud Jaapan enam sallida.
See on rahvusvahelise õiguse ja reeglitel põhineva maailmakorralduse eitamine. Me ei aktsepteeri jõu kasutamist status quo ümberkorraldamiseks ja Ukraina suveräänsuse ning territoriaalse terviklikkuse muutmiseks. Seetõttu on Jaapanil selge Venemaa tegevust hukka mõistev seisukoht ÜROs ja koostöös teiste G7 riikidega kehtestas Jaapan Venemaa suhtes sanktsioonid.
Samal ajal ei ole Jaapan loobunud õigustest oma põhja territooriumide üle, mis on ligi seitsekümmend aastat olnud läbirääkimiste objekt Venemaaga. Jaapani valitsus annab endiselt parima, et saada saared tagasi, sest Jaapanis elavad endiselt inimesed, kes soovivad oma koju naasta.
Meie saarte elanikel on õigus käia kord aastas vaid oma kodu juurde jäänud surnuaias, see on maksimaalne, mida nad saavad teha.
Kuidas on viimasel aastal muutunud Jaapani kaitsepoliitika?
Jaapan alustas kaitsepoliitika muutmist juba 2013. aastal, sest sel ajal halvenes julgeolekuolukord Jaapani naabruses. Toona kirjeldatud riskidest arusaamine kinnistus pärast agressioonisõja algust Ukrainas.
Tunnistades ukrainlaste vaprat vastupanu, süvenes Jaapanis veendumus, et peame olema suutelised end samuti esimesest hetkest ise kaitsma. Jaapan on otsustanud kaitsekulutusi 2027. aastaks kahekordistada.
Praegu on riigi kaitse-eelarve 1 protsent sisemajanduse kogutoodangust. Valitsus on juba andnud märku, et kaitsekulude suurendamine võib tuua kaasa ka maksutõusu.
Möödunud aastal korraldatud avaliku arvamuse uuringu järgi toetab ligi 60 protsenti jaapanlastest riigi iseseisva kaitsevõime parandamist.
:format(webp)/nginx/o/2023/06/22/15408177t1he27e.jpg)
Jaapani kaitsepoliitika tuumas on ka liit Ameerika Ühendriikidega ja julgeolekualane koostöö teiste partneritega piirkonnas. Koos panustame heidutusse.