Eesti vaimse tervise eksperdid lähevad Ukrainasse psühholoogilist abi andma (1)
28. juuni 2023, 16:32
Eesti vaimse tervise spetsialistid aitavad lähema aasta jooksul Ukraina võitlejaid ja nende lähedasi, pakkudes peredele psühholoogilist esmaabi ning korraldades vaimse tervise nõustamiskoolitusi Ukraina tervishoiuasutustele, teatas MTÜ Eesti Meditsiiniekspordi Klaster pressiteates.
«Projekti raames korraldame erialaseid koolitusi ja teabepäevi 200 Ukraina tervishoiuspetsialistile ja kõrgkoolide õppejõududele. Samuti nõustavad Eestist pärit vaimse tervise spetsialistid Ukrainas psühholoogilise traumaga peresid,» ütles MTÜ Eesti Meditsiiniekspordi Klastri juhatuse liige Inge Suder.
Suder lisas, et muu hulgas võõrustatakse sel ja tuleval aastal Ukraina spetsialiste Eestis, kus toimub ka osa projekti koolitustest. Tema sõnul aitavad eestlaste eestvedamisel Ukraina tervishoiutöötajatele ja kõrgkoolide õppejõududele korraldatavad koolitused kaasa Ukraina tervishoiusüsteemi jätkusuutlikule toimimisele järgmistel aastatel.
Ukraina Teaduste Akadeemia liige, Rahvusvahelise Arstide Assotsiatsiooni esimees Karpaatia regioonis dr Oleksandr Marusyn sõnas, et Venemaa ja Ukraina sõja tingimustes on rehabilitatsiooniküsimus Ukraina rahvusliku julgeoleku küsimus. «Psühholoogiline rehabilitatsioon on olulisel kohal militaarpersonali kaasaegses taastusravis, kuna sõjast põhjustatud stress on kroonilist päritolu ning sel on kalduvus aja jooksul järk-järgult süveneda.
Rehabilitatsioon ei ole vajalik mitte ainult sõjapiirkonnast naasvatele sõjaväelastele, vaid ka nende vanematele, abikaasadele ja lastele. Psühholooge on vaja nii ajutiselt okupeeritud aladel elavatele inimestele, rindealade elanikele, riigis ümber asustatud inimestele kui ka neile, kellel on sugulased okupeeritud aladel. Ajakirjanikud, politseinikud, tuletõrjujad, ehitajad, elektrikud ja teised inimesed, kes teevad kutsetööd pikka aega peaaegu rindejoonel ehk äärmuslikes ja traumeerivates tingimustes, võivad olla potentsiaalsed rehabilitatsioonikeskuste patsiendid. Ukraina meditsiinitöötajate erialane koolitus selles valdkonnas on hädavajalik ja aitab Ukrainal sõda võita ning ületada kõik selle tagajärjed. Täname oma Eesti partnereid nende toetuse ja abistamise eest,» märkis Marusyn.
Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja dr Kaire Aadamsoo selgitas, et projekti käigus Ukrainale antavad koolitused ja psühholoogiline esmaabi keskenduvad lahendustele, kuidas pärast traumaatilisi sündmusi olukorraga paremini toime tulla. «Covid-19 kriisinõustamine andis meie vaimse tervise spetsialistidele olulise kogemuse psühholoogilise esmaabi kui meetodi rakendamisel kriisiolukordades. Soovime anda panuse Ukraina sõjas kannatanud võitlejate ning nende lähedaste abistamiseks ja kaasa aidata Ukraina vaimse tervise valdkonna jätkusuutlikkusele,» lausus Aadamsoo.
Ukrainas on kuni viimase ajani väga vähe tähelepanu pööratud vaimse tervise valdkonna arendamisele. Sõjaolukorras muutus vajadus professionaalse psühholoogilise abi järele aga elutähtsaks ning vaimse tervise valdkonna nõrk tase on tervishoiusüsteemi suur kitsaskoht. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel kannatab üks viiest eelmise kümne aasta jooksul sõjaolukorras viibinud inimesest vaimse tervise häirete all, alatest depressioonist, posttraumaatilisest stressihäirest kuni bipolaarse häire ja skisofreeniani. Ukrainas on psüühikahäiretest ohustatud hinnanguliselt kuni 9,6 miljonit inimest.
Projekti eesmärk on psühholoogilise esmaabiga parandada Ukraina võitlejate ning nende lähedaste vaimse tervise olukorda ning aidata koolituste ja praktika abil Ukrainal vaimse tervise kriisiga paremini toime tulla. Eestist on koostööprojekti kaasatud Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tallinna Tervishoiukõrgkooli ja Ida-Tallinna keskhaigla eksperdid. Ukrainast on peamised partnerid Karpaatia piirkonna Rahvusvahelise Arstide Assotsiatsioon eesotsas selle juhi ja Ukraina Teaduste Akadeemia liikme dr Oleksander Marusyniga, Ivano-Frankivski Akadeemia eesotsas prorektor dr Oleg Bilousiga ning Ukraina kaitsejõudude meditsiiniteenistuse kolonel, Irpini sõjaväehaigla peapsühholoog Andri Kikh.