Türgi mõistis hukka põlastusväärse koraanipõletamise Rootsis

Meeleavaldaja põletas kolmapäeval Stockholmi peamošee ees moslemite pühakirja. Foto: Stefan Jerrevang / TT / Reuters / Scanpix

Türgi välisminister Hakan Fidan mõistis hukka Rootsis kolmapäeval aset leidnud koraanipõletamise ja nimetas seda «alatuks» ja «põlastusväärseks».

Sellise teoga sai hakkama Stockholmi peamošee ees mees, kellele Rootsi politsei oli andnud loa sõnavabaduse protesti korraldamiseks, mis langes kokku moslemi püha Eid al-Adha algusega.

«Ma nean ära selle põlastuväärse teo, mis pandi toime meie püha raamatu, püha koraani vastu Eid al-Adha esimesel päeval,» ütles Fidan Twitteris.

Tema sõnul on vastuvõetamatu lubada sellistel islamiusu-vastastel tegevustel juhtuda, tuues ettekäändeks sõnavabaduse.

«Sellistele jõletutele tegudele läbi sõrmede vaatamine tähendab olla kaasosaline,» lisas ta.

Aastate eest Iraagist Rootsi põgenenud ja tänaseks 37-aastane Salwan Momika palus politseilt luba põletada moslemite püha raamatut, selleks, et «väljendada oma arvamust koraani kohta».

Oma meeleavalduse eel ütles Momika Rootsi uudisteagentuurile TT, et soovib lisaks tõsta teoga esile sõnavabaduse tähtsust.

Momika tallas koraanil, asetas selle lehekülgede vahele peekoniribasid ja süütas raamatu põlema, enne kui selle kinni lajatas ning seejärel pühakirja jalaga lõi, ise samal ajal Rootsi lippu lehvitades.

Politsei ütles kirjalikus otsuses, et põletamisega seotud julgeolekuohud ei ole sellised, mis õigustaks kehtivate seaduste järgi taotluse tagasilükkamist.

Kahe nädala eest lükkas Rootsi apellatsioonikohus tagasi politsei otsuse keelata kaks meeleavaldust Stockholmis, kus oli kavas ka koraani põletamine.

Tookord põhjendas politsei otsust julgeolekuohuga, sest moslemite püha raamatu põletamine jaanuaris Stockholmis Türgi saatkonna ees oli toonud kaasa nädalaid kestnud protestid, Rootsi kaupade boikoti ja peatas Ankara pahameele tõttu Rootsi NATO-ga liitumise.

Iseäranis puudutatuna tundis end Türgi, mis ei ole seni nõustnud Rootsi NATO-ga liitumise taotlust ratifitseerima.

Seejärel lükkas politsei tagasi kaks koraanipõletamisega meelevalduse taotlust – üks neist üksikisiku, teine organisatsiooni oma. Protestid pidanuks aset leidma veebruaris Türgi ja Iraagi saatkonna ees.

Juuni keskel leidis apellatsioonikohus, et politseil ei olnud õigust proteste keelata.

Kolmapäeval loa saanud protestitaotluse esitas sama inimene, kelle eelmine katse tagasi lükati.

Sarnased pühakirja-vastased teod on vallandanud varemgi vägivaldseid reaktsioone moslemimaailmas.

Ankara oli eriti solvunud, et jaanuaris aset leidnud meeleavalduse oli heaks kiitnud politsei.

Türgi on sestsaadik visanud Rootsi NATO-liikmesuse teele ette takistusi, öeldes, et Stockholm ei suuda tulla toime kurdi rühmitustega, mida Ankara peab terroristideks.

Türgi ja Rootsi välisministrid peaksid vähemalt senise kava järgi kohtuma järgmise nädala neljapäeval Brüsselis NATO peakorteris, et arutada Stockholmi liikmesustaotlust, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg kolmapäeval. Kuidas aga Ankara kolmapäevastele sündmustele Stockholmis eeloleva kohtumise valguses reageerib, on esialgu selgusetu.