RAINER SAKS ⟩ Vene armee ei teinud Wagneri peatamiseks midagi, seega kindlasti järgnevad puhastused

Postimehe sõjastuudio, Rainer Saks Foto: Eero Vabamägi

Wagneri mässu järelmõjud alles koguvad hoogu ja kõik märgid näitavad, et käivad läbirääkimised igasugu detailide üle, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks sotsiaalmeedias. 

Wagneri mässu järelmõjud alles koguvad hoogu. Praegu ei ole muud suuremat toimunud, peale selle, et Wagneri üks juht Prigožin Valgevene territooriumile ümber paiknes. Kõik märgid näitavad, et käivad läbirääkimised igasugu detailide üle. Mingisugune selgus nende alluvuse ja varustamise üle tuleb ju kindlaks määrata. Samas on selge, et Wagneri potentsiaal uut mässu korraldada on oluliselt langenud.

Eile levis Venemaa meedias info, et arreteeriti Vene armee kindral Surovikin, kes on sõjalistes operatsioonides Ukraina vastu kogu aeg silmapaistvalt esil olnud. Ametlikku kinnitust selle kohta ei ole. Kui teda ei kahtlustata mässukatses osalemises, siis vähemalt sellele kaasa aitamises. Venemaa president võib pidada sõjaväelastele tänukõnesid ja anda neile medaleid mässu näilise mahasurumise eest, kuid tegelikult saavad kõik aru, et armee ei teinud Wagneri peatamiseks mitte midagi. Ei ole kahtlust, et Venemaa president saab sellest ise kõige paremini aru ja kindlasti peaks armees järgnema puhastused. Probleem on sõda Ukrainas, mis ei lase karistusaktsioone kiiresti läbi viia. Kindlasti saab Wagneri mässul olema väga suur mõju sõja edasisele kulgemisele Ukrainas.

Ukraina vägede ülemjuhataja avaldas oma vestlusest USA kõrgema väejuhatusega teate, et strateegiline initsiatiiv sõjas on nüüdsest Ukraina vägede käes. Praegusel juhul võiks see tähendada, et Venemaa oma tegevustega on reageeriv pool Ukraina operatsioonidele. Sellega avaldatakse Vene armeele tugevat survet hetkel, kus neil on sisemised segadused. Ukraina on aktiivsem pool juba mõnda aega, aga võib öelda, et nüüdseks on initsiatiiv kindlalt enda kätte saadud ja Venemaa ei ole enam suuteline läbi viima suuremaid pealetungioperatsioone.

Ukraina väed tugevdavad pidevalt pealetungisurvet, peamiselt Bahmuti juures ja lõunarindel.

– Svatove ja Sjevjerodonetski suunal käivad mõlema poole luurelahingu tüüpi rünnakukatsed, aga vägede paiknemises muudatusi ei ole.

– Bahmuti juures jätkub Ukraina vägede tugevnev surve. Eilse kohta liigub kinnitamata info Ukraina üksuste suuremast edust Bahmutist lõuna pool. Vene armee üritas korraldada vasturünnakuid, kuid need ei too enam mingisugust edu. Siin piirkonnas on Vene vägede olukord hakanud üha kiiremini halvenema. Bahmutis sissepiiramise ohtu veel ei ole, aga see võib väga kiiresti tekkida.

– Donetski ümbruses jätkab Vene pool nüri järjekindlusega pealetungikatseid Marjinkas, aga edu ei saavutata. Muudes punktides ei ole Vene pealetungiüritused enam järjekindlad.

– Lõunarindel ahistab Ukraina pidevalt Vene kaitseliine ja saavutab iga päev tagasihoidlikku edu. Vene armee ei ole ikka veel suutnud likvideerida Ukraina vägede loodud sillapead Dnepri vasakul kaldal. Ukraina eriüksuste aktiivsus on kasvanud ka mujal Dnepri delta saartel. Kui Kahhovka tammi purustamise tagajärjel kuivaks jooksnud veehoidla maapind ühel hetkel taheneb, annab see Ukraina vägedele võimaluse avada täiendav erioperatsioonide piirkond. See omakorda tähendaks, et Venemaa peaks oma kaitseliine pikendama üle saja kilomeetri, aga selleks neil enam vägesid ei jätku.

Venemaa kaotused on jätkuvalt ligi kahe pataljoni taktikalise grupi jagu päevas, kokku on üle 1500 langenu ja haavatu, suurenenud on ka vangilangenute arv. Viimase kahe kuu jooksul on kaotatud umbes 20 suurtükisüsteemi päevas. Eile jätkusid Ukraina rünnakud Vene logistikale lõunarinde tagalas. Samuti ilmus uudis, et Vene okupatsioonivalitsus ei suuda hiljuti purustatud raudtee- ja maanteesildu Krimmist põhja suunas lähiajal korda teha. Vene vägede vastupanuvõimet hävitatakse kogu aeg. Kindlasti on see juba oluliselt kahandanud Vene vägede vastupanuvõimet, kuigi murrangut veel ei ole. Kaugel ei tohiks see hetk enam olla.

Eile lisandus väike huvitav infokild Pihkva oblastist. Sealne kuberner teatas avalikult, et hiljutiste vaenlase rünnakute tõttu Belgorodi oblastis sai surma 14 Pihkva kubermangust pärit sõjaväelast ja 10 langes vangi. Venemaa ei ole seni avaldanud infot nendes vähese ulatusega lahingutes saadud kaotustest. Pihkva kuberneri avalik teade on märk, et keskvõimu tegevusega kasvab ka rahulolematus.