Valgevene opositsioonijuht: Prigožin ei saa Lukašenkat usaldada

Valgevene režiimi liidri Aljaksandr Lukašenka, Vene erasõjafirma Wagner juhi Jevgeni Prigožini ja Venemaa presidendi Vladimir Putini näomask Foto: Anatoly Maltsev / EPA / Scanpix

Valgevene režiimi juht Aljaksandr Lukašenka võib Vene erapalgaarmee Wagner juhi Jevgeni Prigožini reeta, ehkki pakkus talle pärast mässu pelgupaika, ütles Valgevene opositsioonijuht Svjatlana Tsihhanovskaja.

«Nad ei ole liitlased. Nad ei saa teineteist usaldada,» ütles eksiilis elav Tsihhanovskaja eile Brüsselis AFP-le. «Lukašenka võib iga hetk Prigožini reeta ja Prigožin võib reeta Lukašenka.»

Lukašenka ütles teisipäeval, et Prigožin lendas tema vahendatud kokkuleppest lähtuvalt Valgevenesse. Kokkulepe lõpetas laupäeval palgasõdurite mässu, mis oli seni suurim oht Vladimir Putini võimule.

Tsihhanovskaja sõnul on Lukašenka vahendatud kokkuleppes palju ebaselget. Tema arvates aitas Lukašenka oma peamist toetajat Putinit, et säilitada oma režiim Valgevenes.

«Ta ei tegutsenud lihtsalt Putini maine päästmiseks või Prigožini päästmiseks või et Venemaal ei puhkeks kodusõda,» ütles opositsioonijuht. «Ta hoolitses üksnes omaenda ellujäämise eest, sest Lukašenka teab, et kui Venemaal hakkavad jõud omavahel kisklema, on Lukašenka järgmine.»

Tsihhanovskaja sõnul on Prigožini ja tema palgasõdurite Valgevenesse paigutamine Euroopale ohtlik. «Prigožini enda või Wagneri grupeeringu paiknemine meie territooriumil loob esmalt ohu Valgevenele ja meie iseseisvusele,» ütles ta. «Aga nende kohalolek võib tekitada ohu ka Ukrainale ja meie läänenaabritele.»

Tsihhanovskaja keeldus nimetamast Lukašenkat rahusobitajaks, ehkki väidetavalt aitas ta Wagneri mässust põhjustatud kriisi lahendada. Ta hoiatas, et Lukašenka võib kasutada Wagneri vägesid Valgevene teisitimõtlejate mahasurumiseks, mida on tehtud alates 2020. aasta presidendivalimistest, millega Lukašenka jäi ebaseaduslikult võimule.

«See on inimene, kes tõi meie maale vägistajad ja mõrtsukad,» ütles Tsihhanovskaja, viidates Wagneri grupeeringule, kuhu on värvatud ka kurjategijaid otse Vene vanglatest. «Mida need inimesed meie riigis tegema hakkavad? See on tohutu küsimus. Kuidas nad käituvad?»

Tsihhanovskaja kritiseeris lääne vähest huvi Valgevene vastu, mis langeb üha enam Moskva mõju alla. Tema sõnul ei reageerinud rahvusvaheline kogukond kuigi jõuliselt Putini otsusele viia tuumarelvad Valgevene territooriumile.

«Me ootame ikka veel reaktsiooni tuumarelvade meie territooriumile paigutamisele,» ütles ta. «Kui maailm sellisel olulisel hetkel vaikib, siis tunnetavad diktaatorid seda nõrkusena.»

Euroopa Liidu viimastest sanktsioonidest Valgevene suhtes on möödas aasta. Need määrati Venemaa abistamise eest Ukrainasse tungimisel. Varem on EL kehtestanud Minski suhtes korduvalt sanktsioone protestide julma mahasurumise eest.

ELi liikmesriigid vaidlevad juba kuid uute meetmete üle, kuid ei suuda neis kokku leppida.

Tsihhanovskaja ütles, et Wagneri Valgevenesse saabumine võiks anda režiimile karistusmeetmete kehtestamiseks uue tõuke. «Nüüd võtab Lukašenka vastu kurjategijad. Võiks kehtestada uued sanktsioonid näiteks nende suhtes, kes lasid sel juhtuda.»