Rootsi peaminister kutsub koraani põletamise osas järele mõtlema

Copy
Iraaklane Salwan Momika põletamas koraani Stockholmi peamošee juures.
Iraaklane Salwan Momika põletamas koraani Stockholmi peamošee juures. Foto: Stefan Jerrevang / EPA / Scanpix

Rootsi peaminister Ulf Kristersson soovitab sel nädalal Stockholmi mošee eest koraani põletamisest põhjustatud protestide järel rahu säilitada ja järele mõelda.

«Raske öelda, millised on tagajärjed. Minu arvates on palju inimesi, kel on põhjust järele mõelda,» ütles Kristersson täna pressikonverentsil.

Mitme aasta eest Rootsi põgenenud 37-aastane Salwan Momika pani kolmapäeval Stockholmi peamošee ees politsei range järelevalve all koraani põlema, pahandades sellega moslemeid, kel algasid just Eid al-Adha pühad ja jõudis lõpule iga-aastane palverännak Mekasse.

Rootsi politsei oli andis sõnavabaduse kaitsest lähtudes moslemite pühakirja põletamiseks loa, kuid teatas hiljem, et on algatanud juurdluse seoses väidetava «agitatsiooniga etnilise rühma vastu».

Iraagis tungis neljapäeval rühm meeleavaldajaid korraks Rootsi saatkonda Bagdadis.

«Loomulikult on täiesti lubamatu, et inimesed tungivad seadusvastaselt teistes riikides Rootsi saatkondadesse,» ütles Kristersson.

Peaminister lisas Momika aktsioonile viidates, et ei ole ka mingit põhjust teisi inimesi solvata.

«Ma arvan, et kõik asjad ei ole tingimata kohased, ehkki on seaduslikud,» ütles Kristersson.

Kahe nädala eest lükkas Rootsi apellatsioonikohus tagasi politsei otsuse keelata kaks meeleavaldust Stockholmis, kus oli kavas ka koraani põletamine.

Tookord põhjendas politsei otsust julgeolekuohuga, sest moslemite püha raamatu põletamine jaanuaris Stockholmis Türgi saatkonna ees oli toonud kaasa nädalaid kestnud protestid, Rootsi kaupade boikoti ja peatas Ankara pahameele tõttu Rootsi NATO-ga liitumise.

Iseäranis puudutatuna tundis end Türgi, mis ei ole seni nõustnud Rootsi NATO-ga liitumise taotlust ratifitseerima.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan mõistis hukka ka seekordse koraani põletamise.

Kristersson rõhutas, et tagajärgedest on veel vara rääkida.

«Minu arvates peame me keskenduma praegu õigetele asjadele, on tähtis, et Rootsist saaks NATO liige,» ütles ta.

Tagasi üles