RAINER SAKS Vene sotsiaalmeedias levivad jutud näitavad eliidi rahulolematust (2)

Copy
Julgeolekuekspert Rainer Saks Postimehe Sõjastuudios. Saatejuht Ulla Länts.
Julgeolekuekspert Rainer Saks Postimehe Sõjastuudios. Saatejuht Ulla Länts. Foto: Erik Prozes

Väga huvitavad sündmused toimuvad Venemaa inforuumis Wagneri mässu järel, mis peamiselt väljenduvad sotsiaalmeedia postitustes, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks. Tema sõnul pole faktitäpsus isegi oluline – on tähtis, et jutud liiguvad. 

On hakanud ilmuma lood selle kohta, kuidas Putin ja tema lähemad liitlased lahkusid Moskvast Wagneri mässu päeval 24. juunil. Juba mässu ajal levisid kiiresti infokillud selle kohta, et Wagneri kolonni lähenemisel Moskvale lahkusid sealt mitmed valitsuse lennukid ja äritippudele kuuluvad eralennukid. Nüüd ilmuvad detailsemad lood, millel võib olla oluline mõju võimuringi tulevikule.

Praeguseks on kirjeldatud, kuidas Moskvast lahkus ekspresident ja endine peaminister Dmitri Medvedjev, kes täidab Venemaa julgeolekunõukogu asejuhi olulist rolli. Lisaks on ta mäletatavasti olnud pikka aega üks peamisi kõneisikuid Ukraina sõja teemal ning paistnud silma erakordselt labaste ja brutaalse sõnavalikuga postitustega. Tema sotsiaalmeedia kontode kaudu hoiti üleval põhilisi Vene ähvardusi lääneriikide suunal, seda küll liigselt räusklevas stiilis. Viimase kuu jooksul on ta meediaruumist kadunud.

Võimalik, et olukorra halvenedes rindel pidas Venemaa president vajalikuks kommunikatsiooni juhtimine endale võtta ning endise presidendi edasised postitused oleks olnud grotesksed ning naeruvääristanud ametis oleva presidendi tegevusi.

Oluline lugu ilmus ka Rosgvardia juhi Viktor Zolotovi põgenemise kohta Moskvast koos perekonnaga. Seda tegelast peetakse Venemaa presidendile kõige lojaalsemaks jõustruktuuri juhiks ning kui tema diskrediteerimine õnnestuks, oleks sellel tõsine mõju Venemaa sisemistele jõuvahekordadele.

Kõige olulisem kirjutis levib aga Venemaa presidendi enda kohta, kes väidetavalt lahkus mässu päeval Moskvast Peterburi ning veetis aega oma lähima oligarhi Juri Kovaltšuki jahi pardal. 24. juuni on Venemaal gümnaasiumi lõpetajate pidude päev. Venemaa keskvõim on selle päeva tähistamist ka omalt poolt aastate jooksul pidevalt tagant õhutanud. Venemaa president on sündmusele isiklikult palju tähelepanu pööranud ning tema programmis on see vahest kõige tähtsam noortele suunatud tähelepanuavaldus. Väidetavalt jälginud ta Peterburis jahil neid pidustusi, mitte ei tegelenud Wagneri mässu vastase tegevuse juhtimisega.

Antud juhul ei ole kõige olulisem, kas need lood on faktitäpsed. Oluline on, et sellised lood ilmuvad ja levivad. See näitab, et Venemaa presidendi lähikond ei kontrolli Venemaa inforuumis toimuvat ega suuda hoida kommunikatsioonis initsiatiivi. Raske on hinnata, kui koordineeritud on selliste artiklite ilmumine, kuid protsess väljendab rahuolematust mingi osa Vene eliidi hulgas.

Wagneri mässuga seoses on tähelepanuväärne, et ei mässu ajal ega ka hiljem ole kogunenud tavapärased Venemaa riiklikud institutsioonid, nagu Julgeolekunõukogu või Föderatsiooninõukogu, keda Venemaa president on pidevalt kasutanud oma olulisemate initsiatiivide vormistamiseks. Võib eeldada, et Venemaa president ei ole suutnud mässu järelmeid enda jaoks veel selgeks teha. Keskvõim üritab taastada kontrolli meediaruumi üle ning käima on läinud suurem kampaania Wagneri süsteemi diskrediteerimiseks. Venemaa ametlik propaganda üritab dekonstrueerida Wagneri üksuste ümber loodud müüte, millest suurema osa lansseeris Venemaa enda infooperatsioonide süsteem eelnevate aastate jooksul.

Täna öösel tulistas Venemaa Ukraina suunal välja 17 Iraani drooni, valdavalt Hmelnõtski linna piirkonda. Alla tulistati 13 ning Ukraina ametlike teadete kohaselt ülejäänud neli märki ei tabanud ja suuremaid purustusi ei ole. Eilse õhurünnaku täpsustatud teated ütlevad, et lisaks Iraani droonidele kasutas Venemaa ka Kalibr-klassi tiibrakette, aga needki tulistati kõik alla.

Rinnetel olukord muutunud ei ole. Ukraina avaldab survet ning Venemaa üritab tõsta vasturünnakute aktiivsust. Venemaa jätkab iga päev Ukraina põhjaosa piiriäärsete külade pommitamist, aga ei ole märke selle kohta, et Venemaa valmistuks uueks rünnakuks põhja suunalt.

- Svatove ja Sjeverodonetski suunal toimuvad mõlema poole rünnakud ja muudatusi olukorras ei ole. Vene pool üritab siin piirkonnas survet kasvatada. Näis, kas sellega ka järgnevatel päevadel jätkatakse.

- Bahmuti juures jätkavad Ukraina väed aeglast edenemist linnast põhja ja lõuna suunas. Venemaa on siia piirkonda toonud mujalt suunalt lisaks arvestatavaid õhudessantvägede üksuseid, räägitakse kuni kahest polgusuurusest üksusest, aga on vähe usutav, et need on täielikult komplekteeritud väeosad. Ukraina vägede edenemist suudavad nad aeglustada, aga mitte peatada.

- Donetski ümbruses üritab Venemaa hoida initsiatiivi, korraldades iga päev rünnakuid Marjinka linnas, aga edu puudub. Põhiliselt käib piirkonnas suurtükiduell.

- Lõunarindel ei liikunud Ukraina eile oluliselt edasi. On väiksemaid edenemisi Melitopoli ja Berdjanski suunas kulgevates pealetungi suundades. Vene armee ei ole suutnud likvideerida Ukraina positsioone Dnepri vasakul kaldal Antonovi silla piirkonnas ja lahingud seal ümbruses jätkuvad. Ukraina rünnakud Vene tagalas on pidevad.

Vene armee üritab jätkata aktiivse kaitsega, kus kaotatud positsioone üritatakse kohe taastada vasturünnakutega. Selline taktika on hoidnud Vene vägede kaotused kõrged. Ukraina ei ole siiani oma põhilisi ründeüksuseid kasutusele võtnud.

Tagasi üles