:format(webp)/nginx/o/2023/07/03/15433430t1h68cf.jpg)
Vene relvajõud on saanud sõjas Ukraina vastu klohmida, kuid nad ei ole mingil juhul löödud, ütles NATO sõjalise komitee juht admiral Rob Bauer täna, tutvustades alliansi sõjalise planeerimise suurimat ümberkorraldust pärast külma sõda juhuks, kui Moskva peaks otsustama konflikti laiendada.
«Me ei tohi alahinnata venelasi ja nende võimet oma jõudu taastada,» ütles Bauer ajakirjanikele.
NATO riigid kiidavad eelseisval Vilniuse tippkohtumisel heaks põhjalikud muudatused alliansi planeerimissüsteemis.
NATO ei ole organisatsioonina andnud Ukrainale relvi ega laskemoona ning üritab vältida enda konflikti tõmbamist tuumarelvastatud Venemaaga. Samal ajal tugevdab allianss jõuliselt Venemaa, Ukraina ja Valgevene naabruses asuvate liikmete julgeolekut.
Praegu on Eestist Rumeeniani valmisolekus umbes 40 000 NATO sõdurit, Läänemerel ja Mustal merel tegutseb 27 sõjalaeva.
Uue plaani kohaselt seab NATO eesmärgiks viia 30 päeva jooksul idatiivale lähetamiseks valmisolekusse kuni 300 000 sõdurit. Plaan jagab territooriumi kolmeks piirkonnaks: põhi ja Atlandi piirkond, Alpidest põhja poole jääv ala ning Lõuna-Euroopa.
Bauer ütles, et NATO uued plaanid võtavad aluseks Vene relvajõudude tugevuse enne sissetungi Ukrainasse.
Sõda Ukrainas on kahandanud Vene armeed, kuid mitte vereväge ega õhujõude, lisas ta.
Vene maavägedest on Baueri sõnul umbes 94 protsenti seotud praegu sõjaga Ukrainas.
«Üldiselt näeme praegu, et venelased on NATO suhtes ettevaatlikud. Nad ei otsi NATOga konflikti. Usun, et see näitab, et neil on kõvasti tegemist,» ütles Bauer.
«Ma ei usu, et neil on kuigi palju maavägesid, et kusagil mujal midagi ette võtta. Kuid me oleme veendunud, et venelased koguvad jõudu. Suhtume neisse endiselt kui tõsisesse ohtu. Merel ja eriti õhus ning kosmoses on nad endiselt väga võimekad, rääkimata muidugi tuumajõududest.»