End Šotimaast hüljatuna tundev Orkney kaalub taasliitumist Norraga

Orkney saared. Foto: Nigel Roddis / Reuters / Scanpix

Kaugel asuvate poliitikute tegevusetus on pannud Šotimaa äärealal asuvate Orkney saarte ametnikke kaaluma äärmuslikku lahendust, nimelt taasühinema Norraga, mis kinkis saared kuningliku pulma puhul ära enam kui 550 aasta eest.

Orkney saarte nõukogu asub arutama variante «halduse alternatiivmudelite» üle homme, sealjuures uuritakse Šotimaa põhjarannikust 16 kilomeetri kaugusel asuvate saarte «Skandinaavia sidemeid».

Nõukogu esimees James Stockan ütles, et saarestiku on unarusse jätnud nii Šoti valitsus, mis paikneb 480 kilomeetri kaugusel Edinburgh's, kui ka Suurbritannia valitsus veelgi kaugemal Londonis.

«Orkney tänavatel tulevad inimesed minu juurde ja küsivad, millal me kavatseme kaasavara tagasi maksta, millal me naaseme Norra alla? Siinkohal eksisteerib tohutu tõmme ja tohutult sügav kultuuriline suhe,» ütles Stockan Briti ringhäälingule BBC.

«See on täpselt see hetk, et uurida, mis on võimalik.»

Orkney saarestik, mis oli pikka aega ettearvamatust kalasaagist sõltuv vaene piirkond, lõi õitsele pärast seda, kui 1960-ndatel aastatel avastati merepõhjast suuri naftavarusid. Saarestik, kus elab umbes 22 000 inimest, on edukalt käivitanud ka tuulepargi tööstuse ning suurendanud pidevalt turismisektorit.

Ent Stockani sõnul saab Orkney üha vähem tuge Šoti valitsuselt võrreldes teiste saarekogukondadega, näiteks Shetlandi saarestiku või Hebriidide omaga. Üks olulisemaid kitsaskohti, mis vajab hädasti kiiret lahendust, on leida uued praamid, millega teenindada saarestiku paljusid saari.

«Iga kord on meile eitavalt vastatud. Meil on palutud oodata, meilt on palutud teha järjekordne uuring,» ütles Stockan. «Vaatame kadedusega Norra kogukondade poole, kus on täiesti teistsugune lähenemine raskesti ligipääsetavatele ja maapiirkondadele.»

Stockani algatusega kaasas käiv uurimus soovitab Orkneyl kaaluda võimalust saada endale sarnane staatus nagu on Fääri saartel, mis on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Šotimaa ja Islandi vahel.

Veel üks variant on võtta eeskuju Suurbritannia krooni sõltkondadest nagu Kanalisaared (Channel Islands), mis on suuresti omavalitsuslik maksuparadiis.

Uurimusest selgub, et igasugune põhiseaduslik muudatus võtab pikka aega ning nõuaks tõenäoliselt nii algatuste, referendumite ja nii Šotimaa kui Suurbritannia valitsuste seadusandluse muudatuste kombinatsiooni.

Koos Shetlandi saartega veelgi kaugemal põhjas, oli Orkney saarestik Norra ja Taani kontrolli all sajandeid kuni 1472. astani, mil need läksid Šoti kroonile osana Taani Margareti abielu kaasavarast Šotimaa kuningale James III-le.

«Kohas, kus meil on 5000-aastased hooned maastikul, on see meie jaoks üpriski hiljutine ajalugu,» ütles arhitekt Leslie Burgher, arhitekt, kes on ühtlasi Norra aukonsul Orkney saartel.

Burgheri sõnul on jätkuvalt «tugevaid kultuurilisi ja isiklikke sidemeid» Norra ja Orkney vahel. Orkney saarestik peab igal aastal 17. mail paraadi, millega tähistatakse Norra põhiseaduse päeva.

Norra mõju on kaugele näha, alustades koha- ja inimeste nimedest kuni Püha Magnuse katedraalini välja, mis on «muinasjutuline keskaja arhitektuuri näide», mis ehitati Vana-Norra aegadel.

Ent Suurbritannia valitsus valas külma veega üle saarerahva idee lubada Orkneyl luua uusi sidemeid Norraga.

Peaminister Rishi Sunaki pressiesindaja Max Blain ütles, et Orkney saarte staatuse muutmiseks ei eksisteeri «mingit mehhanismi».